3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed. 2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet. 4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas saab üksteisel järel suure sagedusega ärritusi ei jõua ta enam lõõgastuda ja läheb lihas kestvasse kokkutõmbesse. Summatsiooni tagajärjel tekkiv kestev kokkutõmme ehk teetanud jaguneb:
Üksikkontraktsioonil eristatakse perioode. Esimene periood on latentne – aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni. Teine on kokkutõmbe lühenemise periood. Kolmas on lõõgastumise ehk lõtvumise periood. Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi. Silelihas 5 sekki. Südamelihase omapära: rekraktaarsuseks – erutumatus. Ilma selleta võib juhtuda et organism jääb vereta. Tetaaniline kontraktsioon – kramplik kokkutõmme. Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust: 1. Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu. 2. Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme. 3. Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud.
Ekstrasüstol – väljaspool normaalset kokkutõmmete sagedust tekkiv süstol. Selle põhjuseks on mingi lisaimpulsi teke erutustekke-juhtesüsteemis. See lisaimpulss võib pärineda ükskõik millisest süsteemi osast, sagedasem on selle tekke sinoatriaalsõlmes. Sellele järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab õige järgneva löögi vahele (seda inimene tavaliselt tunnetab), see on südame tähtis omadus - refraktaarsus e erutumatus – südame lihas ei erutu uuele impulsile enne, kui eelmine erutus ei ole vaibunud. o Ei pruugi olla patoloogiline Blokaad – erutus ei kandu edasi. Sagedamini esineb atrioventrikulaarsõlmes (ei lähe edasi kodadest vatsakestesse) o Täielik blokaad – surm Südame kodade/vatsakeste fibrilatsioon e virvendus - südame lihaskiud tõmbuvad kokku erineval
Ekstrasüstol – väljaspool normaalset kokkutõmmete sagedust tekkiv süstol. Selle põhjuseks on mingi lisaimpulsi teke erutustekke-juhtesüsteemis. See lisaimpulss võib pärineda ükskõik millisest süsteemi osast, sagedasem on selle tekke sinoatriaalsõlmes. Sellele järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab õige järgneva löögi vahele (seda inimene tavaliselt tunnetab), see on südame tähtis omadus - refraktaarsus e erutumatus – südame lihas ei erutu uuele impulsile enne, kui eelmine erutus ei ole vaibunud. o Ei pruugi olla patoloogiline Blokaad – erutus ei kandu edasi. Sagedamini esineb atrioventrikulaarsõlmes (ei lähe edasi kodadest vatsakestesse) o Täielik blokaad – surm Südame kodade/vatsakeste fibrilatsioon e virvendus - südame lihaskiud tõmbuvad kokku erineval ajal erineva sagedusega ja südamel korralikku rütmi ei olegi – viib
annaabi.ee 
