Selle üles tõusnud õhu asemele tuleb merelt külmem õhk, seega puhub tuul päeval merelt maismaale. Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks. Tuul hakkab puhuma maalt merele. Hommikul ja päikeseloojangul saavutatakse mõneks ajaks tasakaal ja tuul vaibub. 10.) Märgi millisel joonisel kujutatud kohas: (4p) Mullad soojenevad kõige kiiremini B Erosiooniohtlikkus on kõige suurem C Mullad on kõige niiskemad D Mullad on kõige põuakartlikumad A 11.) Täida tabel. Võimalikud vastusevariandid leiad tabeli alt (3p) Tardkivimid Settekivimid Moondekivimid Tekkeviis A B C
NB! Selgitada pead oskama kõiki tegureid! 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ · Märkige, millises joonisel kujutatud kohas A. soojenevad mullad kõige kiiremini ..................... B. on erosiooniohtlikkus suurim ............................ C. on mullad kõige niiskemad .............................. D. on mullad kõige põuakartlikumad ....................... B. lõuna põhi A. C.
inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaal kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A 2. on erosiooniohtlikkus suurim C 3. on mullad kõige niiskemad D 4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja
MAASTIKU KOMPONENDID PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. kõige püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja tüüpide levikut. · Nüüdisaegne reljeefi oleneb vanast (aluskorra, aluspõhja) reljeefist. · Oluline pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus, nõlva ekspositsioon ja kalle (lumesulamise erinevus, erosiooniohtlikkus jm.). · Allub vähem inimtegevusele Setete kompleks koosneb näiteks Eestis kolmest osast: 1. Aluskord on kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas Eestis lasub aluskord: PõhjaEestis 100 m sügavusel maapinnast LõunaEestis ca 500 m sügavusel maapinnast.
muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3) RELJEEF e pinnamood: koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut. Oluline pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus, nõlva ekspositsioon ja –kalle (lumesulamise erinevus, erosiooniohtlikkus jm.). Allub vähem inimtegevusele (eriti aines, millest pinnavorm koosneb). Nüüdisaegne reljeefi oleneb vanast (aluskorra, aluspõhja) reljeefist. PINNAEHITUS a)(ALUSPÕHI): Aluskord–kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: Põhja-Eestis 100 m sügavusel maapinnast, Lõuna-Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Aluskorra pind tasaseks kulutatud, kallak lõunasse
annaabi.ee 
