Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa-pruunmullad iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad. Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem. Põllumajandus on olemas Jaapani igas osas, kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantsod, istandused talunikud kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja
U Foto: A.Kull Iquitos, Peruu. S Ekvatoriaalne vihmamets. Temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Vihmametsa keskkond · Ühtlaselt soe, niiskust palju M · Muldkate paks, palju rauaoksiide, A punane. Väga erosiooniohtlik ning suhteliselt toitainete vaene. A · Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U
Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi? Max ja min temperatuurid Vegetatsiooni perioodi pikkus ja temperatuurid Aastane kõikumine Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik Niiske kuiv troopikakliima Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann
alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab)
kõikumine (8-11 °C) o ekvatoriaalne vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur o vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe, niiskust palju – suur produktsioon. Muldkate paks, aga orgaanika- ja toitainetevaene, aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu palju rauaoksiide, punane, happeline. Väga erosiooniohtlik. Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk,
Ameerika lõunaosa ja Mehhiko. Kõrbestumisel on selge seos arenguprobleemidega: 16 maailma 30 vähearenenud riigist kannatab tugeva kõrbestumise käes. Kõrbestumise põhjused: 1. Inimtegevus liigne karjatamine, valed viljelustehnoloogiad, intensiivne ja üleliigne harimine. 2. Looduslikud periooditi esinevad tugevad põuad. Muld moodustub keskmiselt 12,5 t/ha, st 0,4 cm. Erosiooni tõkestamine Eestis on 10% kogu põllumajandusmaast erosiooniohtlik. Põhiliselt Võru, Valga ja Põlva maakonnas. Tuuleerosioon haarab 500 000 ha põllumaast Eestis, eriti Lääne-Eestis ranniku lähedal, kus on liivakad mullad. Eestis ei tohiks harida nõlvu, mille kallakus ületab 10º ja mitte raiuda sealt metsi maha. Traditsioonilised erosioonitõkestusmeetodid on kontuurkünd, lintkülv, põllukaitseribad, terrassitamine. 1. Kontuurkünd künd ja harimine risti nõlvaga (5º ja 10º). Tänu sellele pidurdatakse vee vool, veel on
annaabi.ee 
