Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km Valles Marineris Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune Hellas Planitia Kraater lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest Erosioonikanalite vanus ~4 miljonit aastat Mõlemal poolusel asuvad jäämütsid Kihilise struktuuriga Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud jääd Marsi kaaslased Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus) Mõlemad on halli värvi Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega kraatreid Elulugu pole teada Marsi poolt haaratud asteroidid
Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi paikades on väga selged tõendid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikestest jõgede süsteemidest (paremal). Mingil ajal minevikus oli Marsi pinnal selgelt vesi. Seal võisid olla isegi suured järved või koguni ookeanid. Aga näib, et see toimus lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi; erosioonikanalite vanuseks hinnatakse ligikaudu 4 miljonit aastat. (VallesMarineris't ei moodustanud voolav vesi.) Oma varases ajaloos oli Marss palju rohkem Maa moodi. Nagu Maalgi kasutati peaaegu kogu süsinikdioksiid süsinikkivimite moodustamiseks. Aga maise laamtektoonika puudumisel ei ole Marss võimeline andma tagasi atmosfäärikivimitesse ladestunud süsinikdioksiidi ja selle tõttu ei ole Marsil olulist kasvuhooneefekti. Marsi pind on selle
Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi paikades on väga selged tõendid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikestest jõgede süsteemidest (paremal). Mingil ajal minevikus oli Marsi pinnal selgelt vesi. Seal võisid olla isegi suured järved või koguni ookeanid. Aga näib, et see toimus lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi; erosioonikanalite vanuseks hinnatakse ligikaudu 4 miljonit aastat. (VallesMarineris't ei moodustanud voolav vesi.) Oma varases ajaloos oli Marss palju rohkem Maa moodi. Nagu Maalgi kasutati peaaegu kogu süsinikdioksiid süsinikkivimite moodustamiseks. Aga maise laamtektoonika puudumisel ei ole Marss võimeline andma tagasi atmosfäärikivimitesse ladestunud süsinikdioksiidi ja selle tõttu ei ole Marsil olulist kasvuhooneefekti. Marsi pind on selle tõttu
tähtsaks argumendiks on ka planeedi õhkkond. Samuti on täheldatud erinevaid pinnamoodustiste värvi ja kontrasti muutusi. Neid seostatakse taimede kasvuga. Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist ning suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Arvatakse, et seal võisid olla isegi suured ookeanid ja mered. Kuid arvatavasti toimus see lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi. Erosioonikanalite vanuseks hinnatakse umbes 4 miljonit aastat. Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnane. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos
nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke." Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Arvatakse, et seal võisid olla isegi suured ookeanid ja mered. Kuid nähtavasti toimus see lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi. Erosioonikanalite vanuseks hinnatakse umbes neli miljonit aastat. Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnane. Marsil on globaalne magnetväli. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos (tähendusega hirm), mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Nii näib Phobos liikuvat Marsi taevas läänest- itta vastupidiselt Päikesele. Teine kaaslastest- umbes poole väiksem Deimos (tähendusega
lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke." Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Arvatakse, et seal võisid olla isegi suured ookeanid ja mered. Kuid nähtavasti toimus see lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi. Erosioonikanalite vanuseks hinnatakse umbes neli miljonit aastat. Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnane. Marsil on globaalne magnetväli. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos (tähendusega hirm), mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Nii näib Phobos liikuvat Marsi taevas läänest- itta vastupidiselt Päikesele. Teine
lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. (Allikad 5, 8, 10) Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Marsi kanalid muudavad oma värvi ja heledust vastavalt aastaajale. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Arvatakse, et seal võisid olla isegi suured ookeanid ja mered. Kuid nähtavasti toimus see lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi. Erosioonikanalite vanuseks hinnatakse umbes neli miljonit aastat. Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnane. Marsil on globaalne magnetväli. (Allikad 5, 8, 10) Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos (tähendusega hirm), mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru 10 ümber planeedi
annaabi.ee 
