Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti keeles ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Öised laulupeod: Juunis, Tallinna vanalinnapäevade ajal toimusid öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rock-kontserte (täpsemalt ühe öise kontserdi). Lisaks teistele ansamblitele. Esimesel ööl 1988 näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28
mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Rusuv argipäevaelu koosnes ometi pikkadest järjekordadest toidupoes, lakkamatust propagandast. 1985. a tuli võimule M. Gorbatsov. Ta uskus kommunismi võitu. Perestroika, rahvale anti sõnavabadus ning seetõttu läheb asi käest ära(see oli Gorbatsovi viga) ning eestlastel oli võimalus. Aktivistid kavatsesid rääkida avalikult poliitikast, ajaloost ja Nõukogude okupatsioonist. Lagle Parek, Tiit
Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull' laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa! 10 1933. aastast on Gustav Ernesaksal koorilaul ,,Hakkame mehed minema", mida esitatakse põhiliselt meeskooriga. Teose tekst pärineb aga ,,Vanast kandlest". Laulu sõnades puudub s-häälik, kuigi see on eesti keele kõige levinum kaashäälik. Laul on meeskoori esituses väga võimas, tugev ja mehelik. Teose ulatus ei ole väga suur. Sobilik täpselt meeskoorile. Mulle endale isiklikult ei ole meloodia meeldejääv. Hakkame, mehed, minema, kodu poole kõndima, tare poole tõttama, tare poole tõttama.
vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome televisioon. Eestis hakkasid käima välisturistid ning lojaalsetel kodanikel õnnestus käia välisreisidel. Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks on üldlaulupeod. Nõukogude ajal oli laulupidu poliitilise iseseisvuse kaotanud rahva massiüritus, mille kaudu sai säilitada eestlust ja viljeleda rahvuskultuuri. Laulupidude traditsiooni jätkumises oli suur teene heliloojal ja koorijuhil Gustav Ernesaksal. Paljuski tänu tema autoriteedile ja sidemetele säilis laulupidude rahvuslik vaim. Repertuaaris oli kohustusliku punapropaganda ja nõukogude rahvaste sõpruse temaatika kõrval rohkesti rahvalaulu ning rahvuslikku heliloomingut. Vabariigi hümni keelustamise järel kujunes Eesti tähtsaimaks rahvuslikuks lauluks Lydia Koidula sõnadele kirjutatud Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm". Selle esitamine oli ikestatud rahvale kõikide laulupidude kulminatsiooniks.
annaabi.ee 
