Irregular Verbs Ebareeglipärased Sõnad Olema = Be Lööma, peksma = Beat I vorm Be I vorm Beat II vorm Was/were II vorm Beat III vorm - Been III vorm - Beaten (Kellekski) Saama = Become Algama = Begin I vorm Become I vorm Begin II vorm Became II vorm Began III vorm - Become III vorm - Begun Kihla vedama = Bet Hammustama = Bite I vorm Bet I vorm Bite II vorm Bet II vorm Bit III vorm - Bet III vorm - Bitten Puhuma = Blow Lõhkuma, katki minema = Break I vorm Blow I vorm Break II vorm Blew II vorm Broke III vorm - Blown III vorm - Broken Tooma = Bring Ehitama = Build I vorm Bring I vorm Build II vorm Brought II vor
Redoksreaktsioonid 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- 1. As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 5 0 I+ V+ II- I+ V+ II- II+ II- I+ II- 2. 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O Sb0 5e Sb5+ 3 N5++3e N2+ 5 15 0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II- 3. 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 12 I+ VII+ II- I+III+II- I+ VI+ II- II+ VI+II- I+V+ II- I+ VI+ II- I+ II- 5. 2KMnO4 + 5
Redoksreaktsioon-keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide okspdstsiooniastme muutus.Fe+S=FeS. Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone. Li, Na, Mg. Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone. H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=
H He -I+I 0 Li Be B C N O F Ne +I +II +III -IV -III -II -I 0 +II +I +IV +II +III +IV +V Na Mg
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 1
1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon)
Iseseisev töö nr 4 Puistu puutüvede mahtude leidmine Bitterlichi meetodil Ülesande eesmärgid 1. Puistuelemendi täius ja hektaritagavara igal proovitükil eraldi 2. Puistuelementide keskmised täiused ja mahud hektari kohta 3. I ja II rinde mahud hektari ja kogu eraldise kohta 4. I ja II rinde täiused 5. I ja II rinde puuliikide koosseisukordajad Algandmed Eraldise pindala on 5,1 hektarit. Rinnas- Maht Puuliik Proovitpunkti number Keskm.Keskm.pind (G) täiusel ja 1 2 3 4 5 6 7 kõrgus diam. T=100%T=100% rinne Relaskoobilugem proovipunktis (m) (cm) m2 tm/ha Ks I 6 6 6 6 8 7 5 30 29 33,7 450 Hb I 7 9 9 8 10 8 10 32 31 42,5 580 Mä I 2 1 3
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
Kõik kommentaarid