Laborinõud VIII klassile Purgid ainete hoidmiseks Kõik nõud peavad olema kaanega suletavad Purgid ainete jaoks Aine 1 Aine 2 Aine 3 Aine 4 Katseklaas Keeduklaas Erlenmeyeri ehk kooniline kolb Seisukolb Ümarkolb Mõõtkolb Mõõtkolb Mensuur Lehter Jaotuslehter Bürett Pipett Jahutid Liebig Graham Allihn Kuuljahuti Uhmer Statiiv Kinnitusklambrid Rõngad
k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleeni kasutatakse keemilise vaheainena, et tekitada teisi kemikaale. Naftaleeni sulfiidhappeid kasutatakse naftaleeni sufiidpolümeer hajutusaine tootmiseks, millest
Analüütiline keemia Töö pealkiri: Vee üldkareduse määramine tiitrimismeetodil Töö teostamise kuupäev: 22. sept 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 25. sept 2017 Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine vees sisalduvate ioonide kontsentratsiooni ligikaudse määramise abil.. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: ▪ Bürett (50ml) ▪ Pipett (2ml) ▪ Erlenmeyeri kolb (100ml) ▪ Tõmbekapp ▪ Statiiv ▪ Proov - kraanivesi ▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel
Ilona Juhanson, 123964YASB, 19.03.13 VANILLIINI SÜNTEES Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas Organometalliline metoksüleerimine vask(I)bromiidi ja naatriummetoksiidiga. 50 ml Erlenmeyeri kolbi 8,3 ml Br2/MeOH lahust (1,96 g Br2 25 ml etanoolis). Jahutada kolbi vähemalt viis minutit jäävannis liigutades. Pane eelnevalt valmis 10 ml 5% naatriumbisulfiid.
oluliselt ja lisandeid on vähe. Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: · puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, · puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, · lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Puhastatav aine paigutatakse Erlenmeyeri kolbi, lisatakse väike kogus lahustit ja kuumutatakse segu keemiseni. Kui kogu aine mõneminutilise keetmise jooksul ei lahustu, lisatakse aeglaselt lahustit (hoides segu nõrgal keemisel) aine täieliku lahustumiseni. Lahustumatute lisandite esinemisel (nt rooste, paberitükid jne) eemaldatakse need segu kuumalt kurdfiltriga filtrides. Lahusel lastakse jahtuda ja kogutakse kristallid Büchneri filtri abil (lahustuvad lisandid jäävad filtraati)
Valge magneesiumpulber, alumiiniumpulber tulesüütajad, alumiiniumfoolium. Purpur kaaliumpermanganaat. Oranz rauapuru. 7.3. PISARGAAS. Terrorist, kes suudab valmistada pisargaasi või midagi ligilähedast, võib seda edukalt suurte rahvahulkade vastu kasutada. Pisargaasi valmistamine on suhteliselt keerukas ning eeldab valmistajapoolset oskust kogu gaasi potensiaal käiku lasta. Üks valmistamismeetod on järgmine. VARUSTUS: MATERJAL: Rõngasstatiivid (2tk.); alkoholipõleti; erlenmeyeri pudel 10g. glütseriini; 300 ml.; klambrid (2tk.); kummikork; klaastoru; klambri- 2g. naatriumbisulfaati; hoidja; kondensaator; kummivoolik; kogumisplasku; õhu- destileeritud vesi. lukk; 300 ml mensuur. 1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis 10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga. 2) Süüdake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit. 3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas.
Eesti oskuskeeleteoorias on niisugust väljendusvabadust ikka sallitud: „denotaatsamane mõttelahkne sünonüümia on terminoloogias lubatud ning vastavalt eriala vajadustele tarvilik” (Saari 1980: 665). Saari toob sisse mõttelahksuse ainealase relevantsuse mõiste ning võrdleb N2 O5 nimetusi (dilämmastikpentoksiid ja lämmastikhappe anhüdriid ) paarikutega liigesed – sünoviaalühendid, joonkeevitus – rull- keevitus, koonuskolb – Erlenmeyeri kolb, kohtbetoon – monoliitbetoon, toitejuur – imijuur, mille pidamine asjatuks, talutavaks või tarvilikuks mitmesuseks sõltub nende tunnetusväärtusest erialal. Muud sünonüümiat ja veelgi enam polüseemiat on siingi selgelt taunitud. Näiteks Uno Mereste on öelnud kindlalt: „Positiivset mitmetähenduslikkust pole olemas” (Mereste 2000: 87). Mitmetähen- duslikkuse keeldu on vajalikuks peetud siiski vaid ühe terminisüsteemi piires (Erelt 1972).
annaabi.ee 
