Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest traditsioonidest ning moest. Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mis tõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid. Keskajal kanti meelsasti ka pealismantleid. Kitsaid pükse õmmelda enam jaolt erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu, pandleid jms. 12. sajandil tulid kasutusele ka nööbid. need oli valmistatud nahast, luust või metallist. Taskuid keskajal ei kasutatud. Omapärane tähendus oli keskajal veel krael. Need ilmusid Eurooplaste rõivastusse pärast ristisõdu. Kallid, kulla ja vääriskividega kaunistatud kraed oli ainult ehted, mitte rõivaesemed. 15. sajandil muutusid püstkraed meeste rõivastuses tähtsaks osaks.
Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad. Riiete peal olid eestkoja vapivärvid või südamedaami värvid. Kõikidel värvidel oli oma tähendus, näiteks valge tähendas süütust, kollane õnnelikku armastust, roheline lootuse ja armastuse tärkamist, sinine truudust ja punane võitluse valmidust. Mehed kandsid ehetena vööd, kus rippusid rahapaunad, millest ainti vaestematele sealt münte
Aadlikud kandsid samuti pükse, sukkasid ja kuube. Rikkamatel sageli tehti üks kuue käis siniseks ja teine roheliseks ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Alates 16. Sajandist hakati sukkasid kuduma. Samas oli ka igal värvil oma tähendus: VALGE-tähendas süütust, ROHELINE -lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE-õnnelikku armastust, SININE-truudust, PUNANE- armulõõma, ja võitlus valmidust. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Taskuid ei kasutatud. Mood muutus, meeste vammus muutus lühemaks ja vöö liigub puusale. Aga sellega kaasnes ka probleem, vaimulikud hakkasid torisema, et kui mees kummardab, siis on pee paljas. Vaba mehe tundis selle järgi ära kui tal olud vähemalt õlgadeni juuksed. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed said särgi peale tõmmata peenest kangast, värvikirevad pealisrüüd. Mida eredam oli
elas enamik käsitöölistest, kes olid endale töökoja rentinud, ise mõnel teisel tänaval ja mõnikord isegi mõnes teises linnajaos. Rõivastus ja mood Mood muutus õige aeglaselt, nii et tütrel sobis vabalt kanda ema ja pojal isa rõivaid, ilma et pruukinuks elust ja moest mahajäämise pärast häbeneda. Linlased armastasid kanda hästi värvikirevat rõivastust. Värvid vastasid kindlale sümboolikale. Kitsaid pükse, mis asendasidkuni XVI sajandini sukki, eelistati õmmelda erkpunasest riidest. Varakeskajal ei tuntud veel ühhes tükis pükse. Püksid koosnesid kolmest osast: puusade ümber mähitud riidetükist, mille külge kinnitati eraldi mõlemad sääred. Nööpide aset täitsid pöörad, sidumispaelad või kinnitusrihmad, mõnikord ka sõled. Taskuid ei pruugitud. Kaasavõetud väikeesemed seoti nahast kukrusse. Hoopis vähem tähelepanu pöörati pesule. Kui seda kanti, siis lasti kenasti volditud või pitsidega kaunistatud särgil kaelaaugust välja paista
andsid tooni eelkõige mehed. Linnaelanikud armastasid ääretult kirjuid riideid, mille iga käis või säär pidi olema eri värvi. Samas oli igal värvil ka oma tähendus: Valge süütus, roheline lootuse ja armastuse tärkamine (samuti oli see ka inkvisitsiooni värv), kollane õnnelik armastus, sinine truudus, punane armulõõm ja võitlusvalmidus. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. 6 Meeste kuubedel olid omapärased käised - need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi
annaabi.ee 
