plastiidiga eukarüoodi omastamist). Eukarüootide mitmekesisus Järgnevalt on toodud eukarüootide suurrühmad e. "riigid" (Simpson & Roger, 2004), mis hõlmavad enam-vähem kogu eukarüootse mitmekesisuse. Rühma järgi sulgudes on pandud esimeste fossiilide vanused (miljonites aastates, Ma), kes on identifitseeritavad antud rühma liikmena (Javaux et al., 2003). · Excavata · Rhizaria · Kromalveolaadid (eriviburvetikad: 1000 Ma) · Plantae (punavetikad: 1200 Ma) · Amoebozoa (750 Ma) · Opisthokonta (loomad: ~600 Ma) Taimed, seened ning loomad tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest eelkambriumis (>542 miljonit aastat tagasi). Hulkraksed loomad ja seened kuuluvad tagaviburiliste (Opisthokonta) hulka. Hulkraksed maismaataimed kuuluvad rühma Plantae (kuhu kuuluvad veel punavetikad, rohevetikad ja liitvetikad). Kõiki eukarüoote, kes ei ole
arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940 punavetikad – 26 ruskvetikad – 58 pruunvetikad – 33 ainuraksed – 347 Rohevetiktaimed (Chlorophyta) Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid
lühem on suunatud tahapoole; (x) kaks viburit mis on eri pikkusega; () neli viburit mis on kaetud orgaaniliste soomustega Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c Kloroplast on ümbritsetud membraanidega, mida on: () 1; () 2; () 3; (x) 4; () 5 3 Stramenopiilide hulka kuuluvad järgmised vetikate rühmad: (x) Chrysophyceae (kodvetikad); (x) Xantophyceae (eriviburvetikad) ; (x) Eustigmatophyceae; (x) Bacillariophyceae (ränivtikad) ; (x) Raphidiophyceae; (x) Phaeophycea (pruunvetikad) ; () Euglenophyceae; () Chlorophyceae; () Cryptophyceae; () Dinophyceae; () Cyanophyceae Chrysophyceae e krüsofüüdid e koldvetikad ja Synurophyceae Levik enamasti: () meres; (x) magevees; () jääl ja lumel; () mullas; () reostunud vees; () puhtas vees Eluvorm enamasti: (x) monaadid; (x) kokkoidid; (x) koloonialised; () hulkraksed; () niitjad
kohta ajaühikus. Netoproduktsioon= brutoproduktsioon miinus hingamiseks tarbitud Fütoplankton(taimne hõljum): vees hõljuvate taimede (peamiselt mikroskoopiliste vetikate) kogum. Asub mere pindmises kihis, kuhu ulatub veel valgus eufootiline kiht (väidetakse, et kuni 100-150 m sügavuseni). Koosneb peamiselt räni- ja vaguviburvetikatest (neil on vibur, millega nad on võimelised vees liikuma; nende ainevahetusproduktid on segased, kuuluvad ühele ja teisele poole). Ka eriviburvetikad ja rohevetikad on osa planktonist, õitseng hilissügisel. Fütoplanktoni hulk ja liigiline koosseis erineb ajas suuresti (kevadel kõige mitmekesisem). femtoplankton diameeter 0,02-0,2 mikromeetrit ,väikseim pikoplankton diameeter 0,2-2,0 mikromeetrit nanoplankton diameeter 2,0-20 mikromeetrit (enamus üherakseid vetikaid) mikroplankton diameeter 20-200 mikromeetrit mesoplankton ehk keskhõljum diameeter 0,2-200 millieetrit.
Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, millekeskkonnaolude erinevusi ei ole siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi, sale tarn, järvkaisel, harilik konnarohi, jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas. Teise rühma kooslustes valdavad harilik vesisammal, karevetikas, punavetikate hõimkonda kuuluva perekonna liigid ja eriviburvetikad. Mereveetaimkond Eesti taimkatte kasvukohatüpoloogia järgi on üks kõrgemaid klassifikatsiooniüksusi mereveetaimkond.Riimveelises Läänemeres sõltub taimede areng eelkõige veekihi paksusest ja sellest tulenevatest valgusoludest, põhja iseloomust ning kasvukoha avatusest tuultele ja lainetusele, vähemal määral ka vee soolsusest. Mereveetaimkond jaguneb hüdro- ja sublitoraali ning pelagiaali taimkonnaks. Põhjataimkatte leviku alumine piir on
annaabi.ee 
