kokku kaasamise põhimõttega. Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske puudega lapsi, kellele ei sobi lasteaia tavakeskkond oluliselt erineva arengutaseme või käitumise eripärade tõttu. Eeskätt vajavad ka erivajadustega lapsed kvaliteetset ning sobivat õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga ettevalmistus, mis annab kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Erivajadustega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada lapsele jõukohased eesmärgid. Seejärel tuleb konkretiseerida arendustegevused, luua
Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske puudega lapsi, kellele ei sobi lasteaia tavakeskkond oluliselt erineva arengutaseme või käitumise eripärade tõttu. Eeskätt vajavad ka erivajadustega lapsed kvaliteetset ning sobivat õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga ettevalmistus, mis annab kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Koolieelse lasteasutuse personali ettevalmistus peaks hõlmama erinevaid valdkondi- eakohane ja ebatüüpiline areng, perekonna roll ja suhted perekonnas,
erivajadusega inimestesse liikunud kahe äärmuse vahel: hävitada või jumalikustada. Mõlemad baseeruvad teadmatusel ja hirmul. Mõlemad lähtuvad autoritaarsusest ja viivad totalitarismi ning süsteemi enesehävitamiseni. Mida demokraatlikum on süsteem ja mida rohkem on informatsiooni, teadmisi, seda enam aktsepteeritakse ja väärtustatakse individuaalsust, erilisust, erivajadusi ning kasvab tolerantsus erinevuste suhtes. Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et rehabiliteerimise, sotsiaalhoolekande ja eripedagoogika osas saadi minevikust päranduseks tugev institutsionaalne struktuur, mis pole alati osutunud piisavalt muutuste altiks ja paindlikuks ja millel polnud mingit seotust sallivuse ja tolerantsusega. Inimõigustest ja vabadustest siis ei räägitud
lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d. Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele. Andekuse komponentide ja andekate laste eripärade tundmine aitab meil neid andeid paremini avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt