5. Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik? 6. Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada? Milline hinne jääb kehtima? 7. Millise ajani saab sooritada arvestust? 8. Kellel on õigus taotleda õppetoetust (põhitoetust ja täiendavat toetust)? 9. Kuidas ja millal toimub põhi- ja täiendava toetuse taotlemine? 10. Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist? 11. Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida? 12. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu? 13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu? Vastused: 1. Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja
kõrgeim. 1 kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh.tõõkohapõhise õppe või täiendkoolituse teel.Valdab põhilisi töövõtteid,tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannate täitmise eest. 18. Milliseid toetusi on Sul võimalik koolist taodelda? Koolist on võimalik taodelda põhitoetus, toetus eritoetuse fondist, õppetoetus 19. Millised on Sinu ootused koolile? Hetke seisuga olen meeletult õnnelik ja rahul, et tulin Tallinna Teeninduskooli. Kõik mu ootused on täitunud. 20. Mida põnevat võiks rühmaga ette võtta? Võiks teha midagi põnevat, mis ühendaks. Minna kõik koos kuskile muuseumi, ekskursioonile jne.
põhjal. Mõlemat toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse. Nad saavad esitada taotluse õppetoetuste saamiseks veebruaris. Lisaks õppetoetuse määramisele on koolil võimalik toetada majanduslikes raskustes olevad õppijaid. Selleks moodustab õppeasutus eritoetuse fondi, mille vahenditest kuni 20 protsenti tuleb põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu. 4 Sõidukulude hüvitamine Transpordikulud hüvitatakse päevases õppevormis täiskoormusega
Arengukavades toimub majanduse arengu suunamine keskkonda säästvas suunas. Taastuvenergia arengukavades on see suunamine reguleeritud läbi toetustesüsteemi mis motiveerib kõiki osapooli lähtuma oma majandustegevuses keskkonna säästmisest. Kuigi biokütuse kasutus on Eestis veel madal, on tõusnud taastuvate energiallikate kasutamine kogu energiatarbimises. Biokütus on vabastatud aktsiisist ning seetõttu on tema hind konkurentsivõimelisem. Energeetiliste kultuuride eritoetuse eesmärgiks on: süsinikdioksiidi asendamise läbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest; võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks (Eesti säästva arengu riiklik strateegia. 2005). Tootjaid doteeritakse PRIA vahendusel läbi erinevate projektide. Eesti on viimasel ajal sõlminud mitmeid kasulikke projekte. Näiteks 2007
vahenditest makstud perioodilisi toetusi; 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu; 5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust; 7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta; 8) makstavat vajaduspõhist peretoetust. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1
arvatud puudega vanema toetus; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu; 5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust ning töötutukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust; 7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta; 8) käesoleva seaduse alusel makstud vajaduspõhist peretoetust. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega valla- või linnavalitsusele hiljemalt 20. kuupäevaks.
annaabi.ee 
