omadused üksikute koostisosade paigutusest, absoluutsest ja suhtelisest suurusest, asendist üksteise suhtes ja teistest näitajatest, mis iseloomustavad osakeste paiknemist ruumis. Nimetatud tunnuste kirjeldamiseks kasutatakse struktuuri ja tekstuuri mõisteid. (1) 2.1. Struktuur Mineraalide, kivimitükkide, organismide jäänuste, vulkaanilise klaasi jt võimalike koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted määravad neist moodustunud kivimi struktuuri. Mõisted eriteraline e. porfüüriline, suureteraline, peitkristalne e. afaniitne ja idiomorfne iseloomustavad kivimite struktuuri. (1) Idiomorfsus on mineraalitera sarnanemine tema ideaalsele kristallstruktuuri ehitusest tulenevale esinemisvormile. (9) Struktuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade kujust, absoluutsest või suhtelisest suurusest ning hulgalistest suhetest. (1) 2.2. Tekstuur
kihtmaardlaid. Teiseks ei saa siin olla märkimisväärseid metallimaake. Siiski ei ole settekivimiline kate Eestis eriti paks. Selle all võib Põhja-Eestis peatselt inimtegevuse sfääri sattuda 100-200 m sügavuselt algav tugevasti kurrutatud aluskord, kunagine magma ja moondumisprotsesside tegevusväli. Ja kolmaski eripära pinnakate. Selle on meile toonud viimane jääaeg. Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki Eestimaad edasi põhja poolt haaratud ja läbisegi paisatud eriteraline materjal moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad, sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad
Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim (kristall üle 5mm), palja silmaga eristatavad kristallid ehk faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid tekivad kui magma jahtub Maa sees mingi aeg, hakkavad moodustuma kristallid, mingil hetkel purskub osaliselt kristalliseerunud magma maapinnale ja ülejäänud materjal jahtub kiiresti.Poolsüvakivimeid seloomustab aga eriteraline ehk porfüüsiline struktuur (kivimmassis esinevad suuremad kristallid, mis on magma põhimassist varem kristalliseeruma hakanud ja suuremaks jõudnud kasvada - fenokristallid). Struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid tekivad kui magma paiskub maapinnale ja jahtub seal kiiresti. Moodustuvad väiksed kristallid, tekkivad kivimid on peeneteralised (0,1-2mm).
lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Erinevalt Fennoskandia kilbist, mis oli alates paksus hilisaguaegkonnast enamasti maismaaline kulutusala. valdas Eesti territooriumil kuni Voronka Hele eriteraline kvartsliivakivi, 35 m vanaaegkonna teise pooleni setendite kuhjumine. Seetõttu katavad meie ala geoloogilises heledavärviline aleuroliit ja savi läbilõikes aluskorra kivimeid settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Kotlini Kotlini Hall peenekihiline savi, alumises osas 35 m
magma kivistumine mineraalide tugevus – Mohsi skaala – etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe kivimi struktuur – kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Struktuur võib olla nt. eriteraline e. porfüüriline, peitkristalliline e. afaniitne, amorfne e. klaasjas Tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused. Üldiselt kirjeldab struktuur kivimite koostisse kuuluvate mineraalide suurust ja omavahelisi suhteid. Tekstuur aga nende paigutust ja nn. ruumitäitmisviisi. Erinevalt tekstuurist on enamik struktuurseid tunnuseid paremini jälgitavaid mikroskoobi abil. Süvakivimeis on kõige laiemalt
Eestis oli jääajal jääkihi paksus 2-3 kilomeetrit. Jää liikumissuund kaardistatakse rändrahnudega. Jäätumise käigus kujunevad glatsiaalsed setted (kaartidel lühendatakse gl.). Kui jää jääb seisma, siis tekib künklik moreenmaastik. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Lumesulamispiir- ülevalpool seda on kuhjumine (jää kujunemine), sõltub nõlva ekspositsioonist (eriti lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale