sotsioloogid, bioloogid, psühholoogid, etnoloogid ja majandusteadlased kõik lähenesid probleemile oma vaatepunktist. Puudus üldtunnustatud käsitlusviis. Max Scheler (1874-1928) on öelnud , et mitte ühelgi teisel inimtunnetuse perioodil ei ole inimene olnud enese suhtes kahtlevamal seisukohal kui meie päevil. Meil on teaduslik, filosoofiline ja teoloogiline antropoloogia, mis üksteisest midagi ei tea. Seetõttu puudub meil selge ja konsistentne inimese idee. Üha kasvav hulk eriteadusi, mis kõik inimese uurimisega tegelevad, on inimesemõistet pigem ähmastanud, kui aidanud kaasa selle selginemisele (Cassirer, 1999, lk.42). Cassirer püüabki leida väljapääsu sellest labürindist. Mis on inimene 7 2. Sümbol inimloomuse võti. Ernst Cassirer püüab leida võtit , mis avaks inimolemuse ja aitaks taibata inimkultuuri üldist iseloomu
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6
Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. Üks vanimaid geograafia harusid on maadeteadus. See käsitleb Maad piirkondade, s.o. mandrite, looduslike regioonide, ka riikide ja nende osade kaupa
Lk 74. need on legitiimselt kujundatud abstraktsioonid; tuleb teada, et need pole tegelikkused. Tuleb täpsustada seda aspekti inimkonna juures, mille toob kaasa subjekt – see selekteerib välja, mis on relevantne ja mis mitte. See eristus tuleneb sellest, kuidas suhtutakse füüsilisse. Loodusteadlased suhtuvad ühtemoodi ja vaimuteadused teistmoodi. Et eristada neid kahte abstraheeriti välja inimkonna elust füüsiline ja psüühiline aspekt. Nad käsitlevad eriteadusi erinevalt: Kaks suunda teadusliku uurimuse eseme konstitueerumises : kuidas käsitletakse füüsilist ja psüühilist. Loodusteadused abstraheeruvad looduselamuse karakterist elav tunne jne lk 76. Alles jääb siin ruum, aeg, mass ja liikumine. Loodusteadus uurib psüühilist maailma, loob abstraktsioonid. Kuidas on need omavahel seotud? Need seosed on loodusseadused. Loodusseaduse roll on luua loodusliku muljet. Kuidas teoreetiline pool loodusteaduses on?
annaabi.ee 
