Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama
Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E.coli serovariandid O 138, O 139, O141 jt. Virulentsuse faktoriks on neil tugev verotoksiin (tsütotoksiin), mida eritavad mainitud tüved intensiivsel paljunemisel sooltes (tavaliselt niude- ja käärsool), kust see resorbeerub vere- ja lümfisoontesse ja vallandab spetsiifilise patogeneesi. Sigade tursetõve põhjustavate E.coli tüvede poolt eritatavat eksotoksiini peetakse Stx-2 variandiks, millel on tugev neurotsütotoksiline efekt, põhjustades närvinähte, äkksurma või jäsemete osalist paralüüsi. Tursetõve patognomoonilisteks tunnusteks on hemorraagiline koliit, millele lisaks täheldatakse käärsoole lingude vahele eritunud serozelatinoosset eksudaati, mesenteriaalsete lümfisõlmede-, mao submukoosa- ja palpebraalödeemi. Need on seotud toksiini toimel tekkinud väikeste arterioolide kahjustusega.
kaose jõud. Ülemkiht Egiptuses oli teenistuslik. Kuningas oli kogu autoriteed allikas, ülikkond oli ideoloogilises mõttes kuninga orjad. Sisuliselt ülemkiht oli siiski ilmselt suuresti aristokraatlikku päritolu. Kuningas määras küll ametisse, kuid tavaliselt määras ta ametisse sama perekonna esindaja. Vana ja keskmise riigi ülikkond oli suhteliselt vähe spetsialiseerunud, ei olnud preestrite ega sõdurite otseselt eritatavat kihti. Kõrgülikkonnast allapoole jäi seltskond, kes täitis riigiametite funktsioone roteeruvalt (ilmselt poole aasta kaupa). Suurem spetsaialiseerumine algab keskmise riigi ajast, kus vallutusretked Nuubiasse tõid vajaduse professionaalse sõjaväe järele. Sõjaväge tuli aga värvata, mis tõi kaasa nekrutivõtmise süsteemi. Sõjamehed elasid omaette sõjaväelistes asulates, kui nad jõudsid teatud vanusesse, siis said nad maatüki, millel pensionipõlve pidada.
o. hapniku ja põlevgaasi suhtest, sõltub keevitusleegi kuju, temperatuur ja toime sulametallile. Põlevsegu koostise muutmisega saab keevitaja muuta keevitusleegi põhiparameetreid. Normaalse leegi saamiseks peab hapniku ja põlevgaasi suhe olema C 2H2 puhul 1,1...1,3, maagaasiga 1,5...1,6 ja propaan-butaani puhul 3,5. Põlevgaasid, mis sisaldavad süsivesinikke, annavad keevitusleegi, millel on kolm selgesti eristatavat osa: tuum, taandav tsoon ja loit. Need kolm selgesti eritatavat tsooni aga puuduvad vesiniku leegil ja leeki on välisilme tõttu raske reguleerida. Põleti düüsist väljavoolava gaasijoa süütamisel nihkub leek edasi joa liikumise suunale, kusjuures gaasisegu voolamiskiirus peab olema veidi suurem gaasi põlemise kiirusest. Liiga suure kiiruse puhul puhutakse leek ära (jäik leek), väiksema kiiruse puhul (pehme leek), kus leek võib lõpuks tungida põleti sisemusse gaasikoguste reguleerimisel.
annaabi.ee 
