vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Rahvamuusika ulatuslik kasutamine ja traditsioonilise harmoonia eemaletõrjumine kutsus tolleaegsete muusikute seas esile terava kriitika ning loomulike kõneintonatsioonide kasutamine ooperites lõi suure vastuolu tolle aja konventsioonidega(selge eristusjoon retsitatiivi ja aaria vahel) Mussorgski teosed kriibivad kõrva ebatavaliste kõlavärvidega. Mussorgski elu ja loomingu motoks: Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Muusika on allutatud sisule. Teemad elulised, sageli satiirilised. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia. Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile. Harmoonia on ebareeglipärane. Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid(Soololaul ´´Kirp´´) 2.2 Elulugu
Naised täidavad 4 funktsiooni: 1) tööjõu taastootjad 2) laste sotsialiseerujad 3) seksuaalobjektid 4) kaupade tootjad. Naised tuleb vabastada kõikidest neist funktsioonidest, alles siis tekib võrdsus. Postmodernistlik feminism – liberalistlik feminism on valesti asetatud: naiste eesmärkide definitsioon mehe terminites, naised peaksid vabanema läbi enese realiseerimise naisena. Sugudevaheline erinevus on oluline poliitiline eristusjoon ühiskonnas. Poliitika eksisteerib kõikides elu sfäärides. Patriarhaalsus mõjutab majandust, poliitikat, kultuuri, moraali, religiooni jne. Kõikides alavääristatakse just naist meeste kriteeriumide järgi. Naistele on jäetud vaid passiivne roll ning see surub alla nende tegeliku olemuse. Poliitilised institutsioonid Eestis Parlament ehk Riigikogu Kujunemine Parlament tuleneb pr. keelsest sõnast, mis tähendab kõnelema ehk „lobisemine“ ongi nende töö Põhiseaduse
.. Puhtalt inimlikes ettevõtmistes Jumal ei osale, isegi mitte ebatäiuslikult ega varjude näol (nagu Platonil). Tasakaal, stabiilsus, rahu, õiglane kord kõik see on võimalik alles siis, kui inimkond päästetakse, lunastatakse patust. Vahepeal võib inimese patusust (inimloomusest lähtuvat negatiivsust) ohjeldada, kuid sisuliselt midagi positiivset luua puht inimjõust pole võimalik. Valitsemisvorm, riik ja poliitika pole seetõttu ka eesmärgid omaette, sest eristusjoon seisneb inimtahtes, mille tõttu on häid inimesi on ka halvimas valitsemisvormis ja vastupidi12. Valitsejad pole selles mõttes eranditeks, nende voorus pole kõrgem lihtrahva omadest (erinevalt Aristotelese arusaamast)! Riik pole ka mitte hea elu edendamise vahend, vaid on nagu haigla, kus kantakse haigete eest hoolt ning haiged vajavad tihti ka valusat ravimit. · Kõige olulisem on inimese armastuse objekt.
terved. Vanad osad jäeti täpselt nagu nad olid. Troonipärilikkuse liin läks natuke kõrvale tavalisest, kuid uus liin tuletati vanast allikast. Lisanõudeks seati vaid kuninga kuulumine protestantlikku kirikusse. Kuninga kõrvaldamine troonilt Kuninga troonilt mahavõtmine pole rahva positiivne legaalne õigus, vaid on alati erakordne küsimus ning Burke'i arvates pole rahval sellist õigust tavaliste võimu kuritarvituste jaoks. Eristusjoon, millal peaks lõppema inimeste kuulekus kuningale ja algama vastupanu on tema sõnul ähmane ja mitte kergesti määratletav (faint, obscure and not easily definable): 1. Mitte ühe teo põhjal 2. Võimu peab olema pikalt kuritarvitatud 3. "Väljavaated tulevikuks peavad olema sama halvad kui mineviku kogemused" 4. Revolutsioon peab olema viimane vahend 5. Rahval pole õigust valitsust moodustada
annaabi.ee 
