Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus
Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Vaatamata keelte rohkusele on nende kõigi sisemine ehitus ja funktsioonid sarnased. Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust;
asjaga veel koos võiks käia jnejne). + eristusvõime ehk diferentseeritus (see vüimaldab eristada erisusi ja tajuda objekte eraldi ja erinevate asjadena. Nt punaseid toone on plaju erinevaid) (UURI JÄRGI TAJULIIGID; TAJUOMADUSED JNE). Mõned tajuvad värvuste erinevusi paremini(nt kunstnikud). Eristusvõime on väga oluline nt kujundite (asjade kujud üldse) vahet tegemine, tähtede ja numbrite vahet tegemine, värvuste eristamine, kuulmise eristuses oluline häälikute tajumine. Häälikute vaheliste erinevuste tajumine. Kirjaliku kõne juures on oluline häälikute kestus (rõhk, välted jne). Kuidas uurida nt taju kiirust? (näidatakse pilti mingi (milli)sekundit ja siis kas uuritav tunneb objekti ära w mitte. Kui tajukiirus on probleemne, siis kuidas seda arendada? Kuivõrd see kiirus sõltub närvitegevusest, siis kas seda saab nii palju mõjutada? Ja kuidas siis? Oluline
reegli meeldetuletus keelekasutuse kohta (eeldades, et arvestava ja lugupidava keelekasutuse hanismide raames? teemat on kogu koolis käsitletud). • Kuidas täiendab ja kujundab teie tegevusi arutelu ropendamise üle (selles eristuses, mis Vahel võib humoorikas küsimus või kõrvalepõige natuke enesekontrolli tõsta. Õpetaja läheb tekstis tehti)? Kas teete oma koolis vahet ropendamise „erisustel“ või „tüüpidel“? Milline õpilaste juurde ja tervitab neid tavapäraselt. on teie kooli sisekord inetu kõnepruugi ja ropendamise suhtes? Kuidas me laiemalt seda
annaabi.ee 
