Eristatavus käsitleb toimingu objekti - kas inimene käitub teatud viisil ainult ühes kindlas olukorras või ka teistes olukordades - sama juhi kohta kaebusi ka teistes olukordades (eristuvus väike) või pole ennem olnud (eristuvus suur); hilineb kõikjale või ainult siia. Järjepidevus käsitleb seda, kuidas inimene on käitunud eelnevatel juhtudel - kas inimene on mingi ajajooksul alati nii käitunud või pole seda varem juhtunud, (sage/esmakordne) Kui eristavus ja konsensus väike, järjepidevus kõrge = sisemine põhjuslikkus (inimesest enesest tingitud) järelikult tuleb inimese käitumist tuleb edasi jälgida. Käitumise konsensus ja eristuvus on suur, ning ebajärjepidev = väline põhjuslikkus (probleem on keskkonnas, teistes inimestes). Kuna omistamine on suuresti taju küsimus, peame silmas pidada ka võimalikke moonutusi ja eelarvamusi. Tegelikkuses inimene nii naiivselt ei käitu, kuid oma iva on selles teoorias olemas
millele järgneb (nt pole mõtet teha kliendipäeva ja peale seda rääkida, et oli lahe kliendipäev. Pigem räägid, et tuleb kliendipäev ja tulge kõik kohale). Turunduskommunikatsiooniplaan: Mis kanal? Mis teeme? Mis maksab? Ajaline jaotus? Kommunikatsiooniplaan (ja kanalid) peab olema sihtrühma põhine, sihtrühmale/sihtrühmadele suunatud. Oluline on ka see, mida kliendid ettevõttest arvavad (nt Merko kuvandi üks osa on kvaliteet), samuti eristavus (kõik tahavad olla turvalised, kvaliteetsed, kindlad). Kanalite valik: peab vaatama, et iseendale vastu ei räägi. Et sõnum ja vorm oleks ühtne (igas kanalis sama sõnum). Erinevad kanalid on näiteks: - klassikaline meediareklaam (trükireklaam; ajalehereklaam, ajakirjad; välireklaam; ringhäälingureklaam raadio ja tele) - müügi edendamine (materjalid jm, mis anname kliendile; sageli levitavad jaotusmaterjale ka partnerid, nt laenuhaldurid)
Üksiktermineid on püütud liigitada kaheks liigiks: pärisnimi (proper name), nt ,,Jaan Kross", ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt „kõige raskem inimene“. „Eesti entsüklopeedias“ defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul
Üksiktermineid on püütud liigitada kaheks liigiks: pärisnimi (proper name), nt ,,Jaan Kross", ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt ,,kõige raskem inimene". ,,Eesti entsüklopeedias" defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul
annaabi.ee 
