Komisjon esitas avalduse suhtes oma seisukoha ja soovitas alustada Eestiga ühinemisläbirääkimisi. 1997. aasta Luxembourg'i tippkohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi kuue riigiga. Nende riikide hulka kuulus ka Eesti. 1998. aasta märtsis Brüsselis toimunud valitsustevaheline konverents tähistas Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust. Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võisid kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks. Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks oli ühtlustada kindlad raamistikud (näiteks standardid, haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne).
protseduure, töömeetodeid ehk org-i kultuuride tervikuna, mis annavad kindlustunde, et org-i visioon saavutatakse parimal viisil ja ressursisäästlikult. Küllaldane kindlustunne tekib läbi tulude-kulude ja riskide hindamise ning juhtkond peab määratlema eesmärkide saavutamise ebaõnnestumise riski kvalitatiivsete ja kvantitaviisete näitajate läbi. Sisekontrolli süsteemi standardid INTOSAI (rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb sisekontrolli ja auditi probleemidega) üld- ja eristandardid moodustavad minimaalse nõuete kompleksi, mis tuleb täita org-i sisekontrolli süsteemi sisseseadmisel ning hiljem selle hindamisel. Üldstandardid käsitlevad juhtimise kontrolli keskkonda asutuses ja eristandardid on suunatud väga täpsele töökorraldusele asutuses ja aruandluse läbipaistvusele. Üldstandardid on: 1. Küllaldane ehk piisav kindlustunne. Sisekontrolli süsteem on org-i juhi abivahend, et saavutada küllaldane kindlustunne, et püsitatud visioon saavutatakse. 2
2) Pidev toimimine süsteem peab funktsioneerima kavandatud järjekindlusega kogu perioodi jooksul. 3) Tasuvus sisekontrollisüsteemi sisseseadmine ja selle teostamise kulud ei tohiks reeglina ületada sisekontrolliga saavutatavat eesmärkide väärtust (v.a alguses, kui kulud võivadki suuremad olla). Sisekontrolli standardid (INTOSAI standardid) INTOSAI on välja töötanud sisekontrolli üld- ja eristandardid. INTOSAI sisekontrolli standardid moodustavad minimaalsete nõuete kompleksi, mis tuleb täita sisekontrollisüsteemi sisseseadmisel ja mis on kriteeriumiks hilisemal sisekontrollisüsteemi hindamisel. Üldstandardid käsitlevad juhtimis- ja kontrollikeskkonda asutuses, eristandardid on suunatud aruandluse läbipaistvusele ja väga täpsele töökorraldusele. Üldstandardid 1) Küllaldane ehk piisav kindlustunne sisekontrollisüsteem on asutuse juhtkonna
(nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid. Rikkumise väljaselgitamine võimaldab hinnata, milline vastutuse standard kuulub kohaldamisele (kas VÕS § 103, § 218 lg 1, § 119 lg 2 vm) - Vastutus o Vastutusstandard Üldstandard lepinguliste kohustuste rikkumisel VÕS § 103 Eristandardid: Kokku lepitud või seadusest tulenevalt VÕS § 104 Vastuvõtuviivituse korral § 119 lg 2 ning Mittekohase täitmise korral § 218, 642 lg 1 Muud erandid Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 o Vastutust välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3, 106 lg 2, § 214 lg 4 jne - Üksikute õkv eeldused
14 6. SISEKONTROLLISTANDARDID INTOSAI on välja töötanud sisekontrolli rahvusvahelised standardid, mis jagunevad üld- ja eristandarditeks. See on minimaalne nõuetekompleks, mis tuleb täita organisatsiooni sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja mis on kriteeriumiks selle hilisemal hindamisel. Üldstandardid on suunatud juhtimisekontrolli süsteemi, eristandardid on suunatud eelkõige aruandluse läbipaistvuse tagamiseks ja väga täpsele töökorraldusele. INTOSAI standardites esitatakse toimiva sisekontrolli eeldused. 1. Küllaldane ehk piisav kindlustunne – sisekontroll on asutuse juhtkonna abivahend, mis peab andma neile kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse (juhtimisotsused on õiged). 2. Juhtide ja alluvate positiivne toetus – juhid ja alluvad peavad igas olukorras
SISEKONTROLLI STANDARDID INTOSAI (The International Organisation of Supreme Audit Institutions) poolt on välja töötatud sisekontrolli rahvusvahelised standardid, mis jagunevad üld- ja eristandarditeks. See on minimaalne nõuetekompleks, mis tuleb täita organisatsiooni sisekontrolli süsteemi rakendamisel ja mis on kriteeriumiks selle hilisemal hindamisel. Üldstandardid on suunatud juhtimis- ja kontrollikeskkonnale asutuses. Eristandardid on suunatud eelkõige aruandluse läbipaistvusele ning väha täpsele töökorraldusele. INTOSAI üldstandardites esitatakse toimiva sisekontrolli eeldused: 1. Küllaldane ehk piisav kindlustunne sisekontroll on asutuse juhtkonna abivahend, mis peab andma neile kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse, ehk et juhtimisotsused on õiged; 2. Juhtide ja alluvate toetav positiivne suhtumine juhid ja alluvad peavad igas
Asjaajamise normeerimine algab õigusaktidest Väljakujunenud asjaajamise traditsioon ja tava muudetakse tavaliselt teatud perioodilisusega õigusaktidena normiks, mida seejärel kõik järgima peavad. Dokumendihaldust reguleerivad avaliku teabe seadus, haldusmenetluse seadus, asjaajamiskorra ühtsed alused, arhiivieeskiri, arhiiviseadus jm. Standarditesse on kätketud parem praktika Asjaajamist ja dokumentide haldamist kaudselt või otsesemalt puudutavad eristandardid on näiteks arhiivipüsivate materjalide kohta, dokumentide hävitusmeetodite kohta, erinevad terminoloogia standardid, metaandmete süsteemid, jne. Dokumendihalduse valdkonna põhistandardisse: ISO 15489 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus" on kokku võetud ja üldistatud paljude riikide asjaajamise parem praktika. ISO 15489 koosneb kahest osast: standardi üldosa Osa 1: Üldnõuded ja selle juurde kuuluv tehniline aruanne Osa 2: "Juhised".
annaabi.ee 
