KOLDNÕGES Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu. Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab
Tiibu liigutavate rinnalihaste kaal võib olla 1/5 või enamgi linnu kehakaalust. ROOMAJAD 3.1 ROOMAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Roomajad põlvnevad karboni ajastu ürgsetest kahepaiksetest. Esimesed teadaolevad roomajalaadsed loomad olid tsejaia, hülonoomus ja paleotüüris varasest karbonist. Need algelised roomajad olid tegelikult vahevormiks roomajate ja kahepaiksete vahel, omades mõlemaga ühiseid tunnuseid, mistõttu nende roomajateks tunnistamise üle on ka vaieldud. Oluliseks eristamistunnuseks oleks tõestus lootekestade esinemise kohta, varaseimad küllalt hästi säilinud roomajate munad pärinevad aga alles permist. Kotülosaurustest said ilmselt alguse kõik ülejäänud roomajate rühmad. Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes samuti (peamiselt soojematel aladel) meredes ja ookeanides. Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval. Praegune asustus on seotud roomajate
Õitsemine algab, olenevalt aastast mai lõpul ning kestab juunikuu keskpaigani. Liik on suhteliselt külmakindel, kuid kannatas näiteks 2002/03 talvel siiski tugevalt. Kiirekasvulise liigina aga taastub 1...2 aasta jooksul. Oma visuaalse tugevuse (loe: õrnuse, hapruse) poolest sobib pigem koduaeda kui suurelamute juurde. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 5) Lonicera periclymenum - väätiv kuslapuu Väga sarnane eelmise liigiga. Eristamistunnuseks on, et ei moodusta "kraesid", lehed on palju lineaalsemad ning vähem sinised. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul Sugukond aktiniidialised -Actinidiaceae Perekond aktiniidia -Actinidia Perekonna tuntumateks esindajateks meil on südajas aktiniidia (A. kolomikta) ning teravalehine aktiniidia (A. arguta)
38 viimases eestikeelses mürktaimede raamatus on tema lõhna isegi peetud ebameeldivaks. 6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu. Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud, veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad aga astlad. Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust
levivad seened temalt teistele taimedele. Viimastel aastakümnetel on paakspuu meil muutunud märksa tavalisemaks ta on üheks sagedamaks puittaimeks, mis hakkab vohama kasutamata niitudel ja puisniitudel. harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud, veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad aga astlad. Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust
Ja caerulea tähendab ladina keeles hele- või taevassinine. Kõrreline. Kasvukoht: lubikas kasvab lubjarikkal savikal pinnasel nii niiskematel niitudel, hõredates metsades kui lubjarikastes soodes. Sage Lääne-Eestis ja saartel. Lubikas on laiu madalaid mättaid moodustav mitmeaastane taim. Kõrs 20-40 cm kõrge, lehed 2-4 mm laiad, heleda sinaka kirmega pealmiselt pinnalt ja siledad, läikivad alt (lehtedel olev hallikas kirme on heaks eristamistunnuseks!). Lehe tipp aheneb järsult lühikeseks teravikuks. Pööristähk on lühike, munajas 1-2 cm pikk, sinakas, peale õitsemist kollakas ja vananedes muutub mustjaks. Õitseb mais. KESKMINE VÄRIHEIN Briza media nime tõlkides saame teada, et Briza oli Vana-Kreekas kultuurkõrrelise, arvatavasti rukki nimi ja media tähendab keskmine. Kõrreline. Kasvukoht: värihein kasvab põhiliselt parasniisketel ja kuivematel niitudel, harvem hõredates segametsades. Eestis tavaline
annaabi.ee 
