§108- kohstuste täitmise nõudmine VÕS hõlmab : 1) Subjektispetsiifiline regulatsioon: B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes VÕS § 1 lg 4: Seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. 2) Situatsioonispetsiifiline- nt koduukselepingud, tüüptingimustel sõlmitud lepingud, väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
kahju (VÕS 1056). * 1058 lg 2 erireegel, mis pöörab ümber põhjusliku seoses tõendamise kohustuse: Kui ohtlik ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Eriseadustest tuleb mitmeid erireegleid hüvitatava kahju aluste ja ulatuse suhtes. Näiteks: * jäätmeseadus 128 - Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine. · Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (lg 2). · Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideer- imise oma kulul. (lg 4) * veeseadus 39
jõustunud, tekivad ka muud juriidilised küsimused kuidas peavad nad olema tõlgendatud, kuidas 9 täiendada, mis ulatuses võivad riigid jätta rakendamata teatud sätted, sellega et nad esitavad omapoolsed reservatsioone/piiranguid, või jäetakse võimalusi teatud tingimustel kõrvale kalduda ja üldiselt kas rahvusvahelised lepped on oma iseloomust teistugused ja seega kas nende jaoks onvaja on olmeas, või on vaja luua erireegleid mille alusel siis neid tõlgendada ja rakendada. Siin neid küsimusi käsitledes me kasutame õigust puhtale keskkonnale mingilmäral. Praegu üldse kekkonnnas lisaks kõikidele muudele küsimustele on kaks fenomeni, mis mõjutavad looduskeskkonda ja oluliselt ilma ilma trendid on siin mõjutatud üheltpoolt glob soojenemise fenomeni poolt, mis on ilmselt vägemalt osaliselt tingitud inimtegevusest ja st et jääalad, et siin on ka et kui keskmine maailma temp tõuseb, see põhjustab ka
ütlustes. Ütluste seostamine olustikuga kahtlustatav viiakse sündmuspaika ja ta näitab ette, kuidas see toimus. Tunnistaja profileerimine millise inimesega on tegemist ja kui palju teda usaldada saab. ,,iseloomustavad andmed" võidakse küsida, kuidas tunnistaja joob või kedagi pettis, see on kohtuniku diskretsioon, kas seda lubada või mitte. Lapsohvri või lapstunnistaja küsitlemine Laste küsitlemine kriminaalmenetluses nõuab erireegleid, sest küsitlemine on noorte ohvrite jaoks suur katsumus, mis võib lapse psüühikat traumeerida. Mitmed ÜRO ja regionaalsete rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktid rõhutavad ja annavad juhiseid laste õiguste kaitseks kriminaalmenetluses: ÜRO lapse õiguste konventsioon; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 24; ÜRO 2005. Aasta juhised kohtunikele kuriteo lapsohvrite ja tunnistajate asjades;