poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2 eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida
metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % ; Pü = [(De-Dm)/De]·100. Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ning mittekapillaarsed poorid. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1. Eripinnaindeks - [IE ] = m²·m-2. Lõimise ja eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45...60; ls3 60...75; s > 75 , 1 % huumust = 2,70 m2/g (1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1). Mulla füüsikalis-mehhaanilised omadused: Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, niiskusest, huumuse sisaldusest, neeldunud katioonide koostisest.
Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Seotud veega täidetud poorsus- Liikumatu-, raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus- Aeratsioonipoorsus-on mulla õhumahutavus. Eripind-Eripinna all mõistetakse 1g kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Eripinnaindeks- Veepotentsiaal-mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia puhta veega võrrelduna. Isel. vee omadust liikuda kas osmoosi, gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav Füüsikaliselt seotud vesi-näiteks kilevesi. Taimedele raskesti omastatav Maksimaalne hügroskoopsus-väljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on
seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. On dünaamiline näitaja, mis sõltub otseselt mulla veesisaldusest. 36. eripind - massi - või ruumalaühiku mulla tahkete osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites. 37. eripinnaindeks - 38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40. füüsikaliselt seotud vesi - hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41. maksimaalne hügroskoopsus - Suurim veehulk, mida kuid muld suudab siduda 94%ilise suhtelise õhuniiskuse juures. 42
kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 l - <15 sl - 15-30 ls1 - 30-45 ls2 - 45-60 ls3 - 60-75 s - >75 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 Eripinnaindeks [IE ] = m²·m-2 IEn = Ep·h(cm)·Dm·104 IE75 = Ep·75·Dm·104 <4,0·107 - põuakartlikud 4,0-5,0·107 - parasniisked ehk optimaalsed >5,0·107 - halvasti õhustatud Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel
annaabi.ee 
