Ekspressionism tuli kasutusele 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi. See levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda
vastased loosungid, kriitika ja avaliku arvamuse eiramine viisid sagedase mõistmatuseni, kohati vastuseisu ja eitamiseni. Futuristid pidasid vägivalda ja sõda kaheks kiiremaks teeks muudatuste läbiviimiseks. Ekspressionism levis saksa ja Austria-Ungari kultuuriruumis. Ekspressionism pole nii kindlapiiriline kui futurism, sest kspressionistidel pole manifesti ja selgelt väljendatud tegevusprogrammi. Oma avaldusvormides on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Ekspressionismi kirjanduskeskne ajastu kestis 1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki,
luud. Looteperioodil, aga vastupidi, kasvavad kiiremini perifeersed luud. 30. kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Geneetiliselt määratakse võimalused kasvuks ja arenguks, mis realiseeruvad vaid siis, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Tingimuste kompleksi nimetatakse keskkonnaks, milleks on lootelise arengu ja kasvu ajal e malooma emakas, lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond. Igal faktoril on isepärane toime, sõltub arengufaasist. Faktorite arv väga suur ja koostoime keerukas. 31. varavalmivus ja kasutamisiga · Varavalmivad loomad on tavaliselt madalamad ja laiemad, · hambad vahetuvad kiiremini, · ainevahetus on samuti kiirem. · Seetõttu varavalmivamad vananevad kiiremini ja neil on lühem eluiga. · Varavalmivus on eelistatav lihaloomadel, aga sugu- ja tööloomadele ei tule liigne
Eestis võitles nn ebausu kommete (st rahvausu) vastu aktiivselt vennastekoguduse liikumine. 19. sajandil hakati rahvapärimust koguma, et seda säilitada rahvausukombed olid koos muu rahvapärimusega hääbumas. Rahvalik kristlik usund katoliiklikes maades: rahvausk on aidanud katoliiklusel püsida. Paralleel Indiaga: budism hävitati moslemite rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga hinduismi ei saanud rahva seast kaotada. Mida rikkalikum, eripalgelisem, mitmekesisem on usund, seda rohkematele ta midagi pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud kohalike kommetega on kultuuri lahutamatu osa; ka hinduism, loodusrahvaste usundid) . Kristlus on organiseeritud, kristlased organiseerunud, kristlus on kultuurist lahutatud. Rahvausk on kollektiivne nähtus, paljud inimesed jagavad seda.
annaabi.ee 
