Sinna paigutatakse ka õnnetused, kuritööd ja olmesündmused. Tabloidlehe ülduudiste valik on kirevam: kuriteo ja õnnetusjuhtumid, olme, seltskonnaelu, poliitika, sotsiaalelu jne. Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, üleriigilised uudised ja välisuudised. Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised. Teise osa moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale lugejaskonnale. Klassikalised eriosakonnad on sport, majandus, kultuur, elu ja sotsiaalprobleemid. Lisaks võivad eriosakondadena olla meelelahutus, keskkond, põllumajandus, teadus, haridus, transport, kirik jne. Uudisevaliku põhimõtted. Mida peab eelnevast arvestama uudiste valikul? 1. Lehed peab olema paljude valdkondade uudiseid. Mõned valdkonnad käivad väiksemas lehes mitte iga päev. Selline ilmumine peab olema korrapärane. 2. Lehes peavad olema pidevalt kajastatud leslsed uuiste valdkonnad
Eestis paiknenud NKVD konvoivägede väeosad, kes tegelesid küüditatavate kinnivõtmi- se, kokkuvedamise ja konvoeerimisega; 4) ENSV prokurör Kaarel Paas, ENSV aseprokurör eriasjades Nikiforov ja eriosakonna pro- kurörid, kes sanktsioneerisid Eesti Vabariigi kodanike ja elanike arreteerimise ning koh- tu alla andmise poliitilistel põhjustel esitatud süüdistuste alusel; 5) Eestis paiknenud Punaarmee ja Balti laevastiku üksuste eriosakonnad, mille töötajad jä- litasid, arreteerisid ja kuulasid üle Eesti Vabariigi kodanikke ja elanikke poliitilistel põh- justel ning andsid neid sõjatribunali alla; 6) sõjatribunalide erinevad koosseisud – NKVD Balti ringkonna vägede sõjatribunal, Bal- ti Erisõjaväeringkonna sõjatribunal, Balti laevastiku sõjatribunal, 8. armee sõjatribunal, raudtee sõjatribunal, Balti Rajooni Rannakaitse sõjatribunal ja teised sõjatribunalid –
süsteemi. Nõukogude bürokraatia eemaletõukavamaid jooni oli kõikehõlmav pealekaebamise e öördamise (denuntseerimise) süsteem, millele oli alus pandud sotsialistliku riigi rajajate poolt ning mis järgnevatel aastakümnetel arenes ülima rafineerituseni. Praktiliselt kõigi valdkondade kõigis asutustes ja organisatsioonides oli loodud võimas järelevalve ning julgeoleku süsteem (nn esimesed ja teised osakonnad, eriosakonnad ja eritöö sektorid, eritöö volinikud ja inspektorid jne jne), mis korraldas ülalviidatud öördamise süsteemi (selle kohta vt eriti - A.Solzenitsõn."Gulagi arhipelaag"). Nõukogude bürokraatiale võib võrdset leida üksnes teiste totalitaarsete poliitiliste reziimide 102 sünnitatud süsteemide seast. Teine iseloomulik joon eriti stalinismi ajal oli bürokraatia tsiviil- ning militaarse osa kokkusulamine
Ta meenutas: "Pidin hankima ja tõlkima sõnumeid, kirjutama juhtkirju, tõlkima kõik romaanid ja jutud, tõlkima "Muusika lisasse" valitud laulude sõnad, õpetaja Ederbergi saadetud saksakeelsed asjad "Misjonilehe" jaoks, tegema kõik korrektuurid, vastu võtma tellimisi, valtsima lehe ja olema abiks ekspedeerimisel, - ühe sõnaga, tegema töö, milleks nüüd iga lehe juures on mitte üksi eriinimesed, vaid ka eriosakonnad." Ka Eduard Vilde on meenutanud: "Ma kirjutasin kriipsu peale, ma kirjutasin kriipsu alla; viis päeva nädalas sõnumite songimist, jutujuperdamist, korrektuurituhnimist kuuendal kliistripott ja pintsel, ristpaelad ja aadressid!" Georg Eduard Luiga meenutas 1890. aasta sügist, mil ta asus Oleviku toimetuses tööle. Tol ajal töötasid samas ka Karl Eduard Sööt ja Juhan Liiv. ""Olevik" asus tolkorral Raatuse tänavas, Grenzsteini vanema venna majas. See oli kolmekordne puumaja /---/
annaabi.ee 
