2) kas esineb nõudeõiguse teostamise takistusi või välistavaid asjaolusid. Nt kui nõude aluseks on lepinguline võlasuhe või tahteavaldus, tuleb siinkohal kontrollida, kas: a) leping on VÕS § 9 ja § 16 jj sätestatud eeldustel sõlmitud (pakkumus, nõustumus), kas kokkulepitu sisust tuleneb niisugune põhi(sooritus)kohustus; b) leping või tahteavaldus ei ole kehtetu - tulenevalt erinormidest spetsiifilise õigussuhte kohta (nt testamendi vaidlustamine PäS § 93 ja 94 kohaselt); võlaõiguse eriosast, võlaõiguse üldosast (nt tüüptingimuste tühisus VÕS § 42 alusel) ja tsiviilõiguse üldosast (nt heade kommete vastasus, täitmise võimatus, teovõime puudused, vormivead, seaduslik keeld, tühistamine). 4. samm. Nõude/õiguse äralangemine
2. kohustust on rikutud (§100) 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (rikkumine ei ole vabandatav, § 103) 4. mitterahalise kohustuse korral: täitmist saab nõuda (§108 lg 2) – kui on mitterahaline kohustus. Võib seisneda ka õiguslikus võimatuses Formaalne eeldus: (kas on ette nähtud vorm või mingid täitmise piirangud) 1. ei ole ületatud §108 lg 3-5 sätestatud ajalisi piiranguid 2. (võimalik eeldus erinormidest: teatamine mittevastavusest – nt §220, §644) kui kohustust ei ole võimalik täita, siis see ei tähenda, et see kohustus ära langeb Tuleb lihtsalt muid variante vaadata. Vastastikuste lepingute täitmise nõude erisused Vastastikused lepingud ehk sünnallagma lepingud, mis tähendab, et poolte kohustused võivad olla suunatud soorituste vahetusele (VÕS § 111 lg 1) ja (VÕS § 109) 1. kohustuste omavaheline süllagma toob kaasa nõuete
seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1). Õiguskaitsevahendid puudusega kauba müümisel Õiguskaitsevahendi valiku põhimõtted Tarbija ees on kauba puuduste eest vastutav lepingu teine pool, seega peab tarbija esitama pretensiooni esmalt isikule, kellelt kaup osteti. Õiguskaitsevahendite rakendamisel tuleb lähtuda eelkõige müügilepingu regulatsioonis sätestatud erinormidest, erinormi puudumisel kohalduvad VÕS üldosa põhimõtted. Puudusega kauba müügi korral on tarbijal õigus lähtudes VÕS § 101 lg 1 nõuda: 1) asja tasuta parandamist või selle asendamist uue asjaga 2) keelduda omapoolse kohustuse täitmisest 3) lepingust taganeda 4) nõuda kahju hüvitamist 5) nõuda hinna alandamist Asja parandamine või asendamine *Asja asendamise või parandamise üldpõhimõtted
ja peab enne täitmisele asumist hindama nende võimalikke tagajärgi. Juhiste järgmisel tuleb seega käsundisaajal arvestada nii hoolsus kui ka lojaalsuskohustusega ning käsund tuleb täita võimalikult kasulikul viisil käsundiandjale. Käsundi nõuetekohane täitmine on peamiseks kohustuseks käsundisaajale. Lisaks põhikohustustele tuleb käsundisaajal arvestada ka lisakohustustega, mis võivad tuleneda erinormidest, poolte vahelisest kokkuleppest või hea usu põhimõttest. Mõned lisakohustused on reguleeritud VÕS 35 ptk-s, näiteks huvide konflikt VÕS § 623, teavitamiskohustus VÕS § 624, saladuse hoidmise kohustus VÕS § 625 ja väljaandmiskohutus VÕS § 626. Huvide konflikti vältimise kohustus 5 Praktikas on ette tulnud olukordi, kus käsundisaajal tekib isiklik huvi käsundi täitmise vastu ja seega on tõusetunud
annaabi.ee 
