.. xi1 1 xi1 ... xn ) h arenduse aluseks olev muutuja x 2 juhtub siin olema ühine tegur ja teda t e Jääkfunktsioon ei sisalda enam seda muutujat, mis asendati konstandiga. saab seega tuua sulgude ette — misjuhul avaldis omandab kah ( x2 järgi ) t i Jääkfunktsioon leiab kasutamist loogikaavaldiste mitmes erikujus. disjunktiivse arenduse üldkuju : v u . . . . = ¯2 ( x x ¯1 x4 w x1 ) w x2 ( x1 x
Kaltsiumvesiniksulfitit tarvitatakse paberitööstuses tselluloosi eraldamiseks puidumassist. Peamine kogus vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. - 8. Vääveltrioksiid--SO3. Vääveltrioksiidi saadakse vääveldioksiidi katalüütilisel oksüdatsioonil katalüsaatorite (V2O5, Pt, Gr2O3) manusel ning kõrgel temperatuuril (450- 500*C): Pt 2SO2+O2--------------2SO3 Vääveltrioksiidi esineb olenevalt katsetingimustest mitmes erikujus: tema kristallid võivad meenutada jääd või sarnaneda asbestikiududega, sõltuvalt omavahel seotud SO3 molekulide arvust n. Üldkujul võime vääveltrioksiidi on tugev oksüdeerija, mitmed ained (fosfor) võivad temas süttida. Vääveltrioksiidi reageerimisel veega moodustub väävelhape: SO3+H2O=H2SO4 9. Väävelhappe tootmine. Väävelhappe tootmise kontaktmenetlus koosneb kolmest etapist: a) SO2 saamine, b) SO2 oksüdeerimine vääveltrioksiidiks, c) vääveltrioksiidi
• jaatus (affirmation, ld affirmatio ’jaatus’), mis väljendab predikaadi omistamist subjektile kvantoriga etteantud määral (vastavalt väitlause kvantiteedile). (Sel puhul on eestikeelseks koopulaks sõna on); • eitus (negation, ld negatio), mis muudab väitlause kvaliteeti (subjektile tuleb omistada väitlause predikaadiga väljendatud omaduse puudumine) ja kvantiteeti (muudab kas üldise osaliseks või osalise üldiseks). (Eitus ilmneb sageli koopula erikujus – eesti keeles on eituse puhul koopulaks tihti ei ole või pole). Atributiivne lihtväitlause üldkujul: „(kvantor) S on (ei ole) P”. Nt kirjeldav lihtväitlause „Kõik (kvantor) inimesed (S) on (koopula) surelikud (P)”, „Mõned (kv) varesed (S) ei ole (koopula) valged (P)”. Atributiivsed lihtväited ja väitlaused Traditsiooniline loogika käsitleb peamiselt lihtväiteid ehk lihtsaid atributiivseid väiteid, mida väljendavad lihtsad atributiivsed väitlaused
· jaatus (affirmation, ld affirmatio 'jaatus'), mis väljendab predikaadi omistamist subjektile kvantoriga etteantud määral (vastavalt väitlause kvantiteedile). (Sel puhul on eestikeelseks koopulaks sõna on); · eitus (negation, ld negatio), mis muudab väitlause kvaliteeti (subjektile tuleb omistada väitlause predikaadiga väljendatud omaduse puudumine) ja kvantiteeti (muudab kas üldise osaliseks või osalise üldiseks). (Eitus ilmneb sageli koopula erikujus eesti keeles on eituse puhul koopulaks tihti ei ole või pole). Atributiivne lihtväitlause üldkujul: ,,(kvantor) S on (ei ole) P". Nt kirjeldav lihtväitlause ,,Kõik (kvantor) inimesed (S) on (koopula) surelikud (P)", ,,Mõned (kv) varesed (S) ei ole (koopula) valged (P)". Atributiivsed lihtväited ja väitlaused Traditsiooniline loogika käsitleb peamiselt lihtväiteid ehk lihtsaid atributiivseid väiteid, mida väljendavad lihtsad atributiivsed väitlaused
annaabi.ee 
