ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod Avade ümbermõõdud L1=P1=424=96 mm a) ruut L2=P2=68=42 mm b) kuusnurk
ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: 100 30
1,65 1,5 Tallinn 2017 20 130 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: Tallinn 2017 21 Ivo Hein 1
pandud hoopiski talupoegade suust esimesena kuuldud sõna: Endine, Juchtund, Mötleb, Selgest, Tuttaw, Ulkas, Waewas(Henno 2003: 33,34). Eestimaal toimus kogu nimepaneku protsess hiljem ja üht-teist õpiti Liivimaa kogemustest. Nimede panemine toimus ühe mõisa piires korraga ja sooviti vältida Liivimaal juba suurel arvul esinevaid nimesid(Must 2000: 56). 1835. aastaks olid kõik eesti talupojad omale nime saanud. Erinevaid nimesid tekkis hämmastavalt palju, kokku ligi 41 000 erikujulist perekonnanime. Oma osa mängis see, et eesti keel ei olnud veel valmis ja murrete osakaal oli suur, andes suurepärase pildi tolleaegsete talupoegade maailmanägemusest. Eestis võetud nimede pingerea esikümnesse kuulusid 1835. aastal : 1. Saar, 2. Tamm, 3. Juhanson, 4. Lepik, 5. Sepp, 6. Karu, 7. Mägi, 8. Peterson, 9. Kukk, 10. Kask(Kurro, Kurro 1999). Siinkohal tooks esile ka mõned kurioossemad nimed:
kasutusel mitu t¨ apselt sama t¨ahendusega erikujulist m¨arki. , , , . 4. Vana m¨ark . Tavaliselt 5 esitatud vanakirja6 kujul ukikuju. p~ohinev tr¨ M¨argi erinevate stiliseeritud kujude arv v~oib ulatuda isegi sajani nagu n¨aiteks talismanides kasutatavate o~nnega seotud m¨arkide () ja () puhul.7 Toodud kujujaotuste illustratsioonina toon tabeli, kus ilmneb ka liigitu- se s~oltuvus allikast
annaabi.ee 
