Kunst minu elus Ma ei pane isegi tähele kui suur osa minu ja meie kõigi elus on kunstil . Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal . Seega ükskõik kuhu vaadata, on näha mingit sorti kunsti. Inimesed tänaval- kes millise kunstiniku loodud riideid kannab, tubades- erinevate kunstnike loodud tapeedid, autotööstuses- erinevate kunstnike poolt loodud erinevate disainidega autod, ehituses- erikujudega majad- mis on jällegi arhitekti e. kunstniku poolt kavandatud. Kõik see on kunst mida ei panda tähele. Ma pole ennast kunagi suureks kunsti-inimeseks pidanud, kuid ilusaid pilte, lahedaid autosid ja uhkeid majasid meeldib mulle vaadata küll. See võib tähendada, et võib-olla mul ikkagi on mingi kunsti pisik sees. Ma mäletan, kui ma olin väike poiss viis vanaema mind kunstinäitusele. Näitusel olid igasugused suured ja väikesed raamitud maalid .. Mul oli seal
ja säilitada. Tekkis vajadus arvude märkimiseks. Kasutusele võeti kepid ja luud, kuhu lõigati sisse sälgud. Inimühiskonna arenedes tekkis eriliigiliste objektide eristamise vajadus. Algul lahendati probleemi joonistuste abil, kuid hiljem kasutati tingmärke. Hakkas välja kujunema numbrimärgid, mis olid eri rahvail erisugused. Esmalt arvutati näppudel ja kujunes välja kümnendsüsteem. Ühe esimese numbrisüsteemi leiutasid 3000a e.m.a. sumerid. Nende numbriteks olid erikujudega märgid, mida vajutati savitahvlisse. Sumerid hakkasid esimestena kasutama ka murru mõistet. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Need olid abstraktsed ja arvepidamine keeruline. Selle kõige eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi saadaolevaid makse. Enamus savitahvleid vormistati sissetuleku kohta. Vanas Indias kasutati registritena tasse, kuhu pandi kivikesi, mis pidid tähistama siis algdokumente
kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist. Vähem levinud on ka klaasist telliseid. Moodultellise mõõtmed on 250x120x65 mm. Telliseid võib ka toota erikujudega ning neid nimetatakse seega spetsiaalseteks. 2 2 Telliste tüübid 2.1 Savitellised Savi erineb oma koostise poolest. Ühe savikoguse koostis võib erineda samast kohast kaevatud teise savikoguse koostisest. Savi kogutakse veskitesse, segatakse veega, et teha savi plastiliseks. Pärast seda vormitakse savi kas käsitsi või masinatega tellise mõõtmetesse. Tellised, mis vormitakse ja pressitakse käsitsi liivatud puitvormidesse,
määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli omakorda elektrivälja. Oletas, et tegemist on ühtse elektromagnetilise välja erikujudega. James Maxwell (1831-1879) – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli näidanud katsetega. formuleeris neli võrrandit, mis lubavad välja arvutada kõik elektromagnetvälja parameetrid. Maxwell väitis, et elektromagnetvälja kaudu vastastikmõjus olevad objektid vahetavad väljaga pidevalt liikumishulka ja energiat. Elektromagnetiline ülekanne toimub valguse kiirusega ja muutuv elektromagnetväli levib ruumis. Välja teooriast järeldus, et väli võib levida
Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujaid tavaliselt suurtähega ja metamuutujaid väiketähega. Metamuutujaid sisaldavaid valemeid nimetatakse lausevormideks. Lausevorm ei ole lause, vaid muutub lauseks, kui metamuutujad asendatakse konkreetse lausemuutujaga või lausemuutujatest koostatud avaldisega (liitlausega), kusjuures asendada tuleb kõik metamuutuja esinemised. Võib öelda, et kui lausevormis asendatakse metamuutujad lausemuutujatega, siis on tegemist lausevormi erijuhtude või erikujudega, ning need on laused. Igal lausevormil võib olla kui tahes palju erikujusid. Nt lausevorm p & ¬q ∨ ¬p. Kui p on asendatud läbivalt A-ga ja q U-ga, siis tekib erikuju A & ¬U ∨ ¬A; kui p on asendatud läbivalt B-ga ja q A-ga, siis tekib erikuju B & ¬A ∨ ¬B. Mis üldse on lausearvutuse valem? Lausearvutus on omaette keel ja seda, mis vastab mingi keele normidele ja mis mitte, määrab keele süntaks. D7.5
lausemuutujaid tavaliselt suurtähega ja metamuutujaid väiketähega. Metamuutujaid sisaldavaid valemeid nimetatakse lausevormideks. Lausevorm ei ole lause, vaid muutub lauseks, kui metamuutujad asendatakse konkreetse lausemuutujaga või lausemuutujatest koostatud avaldisega (liitlausega), kusjuures asendada tuleb kõik metamuutuja esinemised. Võib öelda, et kui lausevormis asendatakse metamuutujad lausemuutujatega, siis on tegemist lausevormi erijuhtude või erikujudega, ning need on laused. Igal lausevormil võib olla kui tahes palju erikujusid. Nt lausevorm p & ¬q ¬p. Kui p on asendatud läbivalt A-ga ja q U-ga, siis tekib erikuju A & ¬U ¬A; kui p on asendatud läbivalt B-ga ja q A-ga, siis tekib erikuju B & ¬A ¬B. Mis üldse on lausearvutuse valem? Lausearvutus on omaette keel ja seda, mis vastab mingi keele normidele ja mis mitte, määrab keele süntaks. D7.5
annaabi.ee 
