Berti vägiteod Bert Ljung on 14 aastane puberteedi eas noormees, kellega juhtuvad igasugused huvitavad asjad. Oma sõprade Ake ja väikese-Erikuga juhtub neil palju seiklusi. Bertil on üks tüdruk- Emilia, kellest ta kogu aeg mõtleb. Ta on selline poiss, kes vahetpidamata unistab, et ta ostab endale mopeedi ja et temast saab kunagi miljonär. Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi.
Reporter tegi esimese visiidi Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilastele . Kooli ette jõuti täpselt siis , kui parajas vanuses olevatel noortel tunnid lõppemas olid ning värsked õppurid sammud kodu poole seadsid . ,,Julgemad koolijütsid jooksid ise meie juurde ja küsisid , et kas Te teete mingit saadet ja kas see ka kunagi kusagil väljastatakse ?" meenutab reporter. Nii me siis võtsimegi ühe esimestest vapratest ette . Tegu oli 5 klassi õpilase Karl Erikuga kellelt küsisime esimesena kuidas tema suhtub koolides olevasse usuõpetusse ? Karl ütles , et temal endal ei ole selle uue õppeaine vastu isiklikult midagi . Koolis talle meeldib käia ja tema arust on see ainult suur pluss , kui tulevad uued ained ning saab midagi teistsugust omandada. Järgmisena küsisime ühelt 11 klassi neiult tema suhtumist usuõpetusse. Neiu nentis : ,,Hea meelega ma ei vastaks sellele küsimusele , sest ise ma usuõpetust
saapaid puhastada. Ta hakkas ka veel seal vastu ja talle mrati pris palju laupev-phapevasid. Siis sattusid nad ka Pierre'iga koos Nukogu ette, sest olid vahele jnud salasuitsetamisega. Eriku arvates oli Nukogu eriti naeruvrne ja nende "istumised" veel naeruvrsemad. Siis kutsuti Erik ruutu. Ruut oli plats skla taga, kus sai arveid klaarida. Sinna kutsuti alati ks reaalkoolipoiss. Tavaliselt peksti teda ruudus nii kaua, kuni ta lihtsalt vlja roomas. Aga Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, mida see thendab. Erik andis kahele gmnasistile peksa nii, et nad olid pris hullus seisundis. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gmnasistile ruudus ra, st. rotiks teda nimetama ei hakatud. Stjrnsbergi koolil olid omad reeglid. Huvitav oli asjaolu, et petajad asjasse ei sekkunud, pilastel olid nagu omad reeglid. Direktor sekkus asjasse vaid siis, kui olukord lks pris hulluks, nt. vljaviskamiseks. Reaalkoolikad
Zoey räägib Stevie Raele kõik. Järgmisel õhtul tunneb Zoey asjadest segadust, nii et ta läheb Nefretisse nõu küsima. Mõni sisetunne käsib tal mitte rääkida Nefretile kõigest, mida ta on näinud, nii et ta kutsub selle asemel oma vanaema, kes soovitab Zoey'l teha nende inimeste puhastusrituaal ja palvetada Nyxi juhendamiseks. Zoey kutsub oma sõpru üles aitama tal pärast tunde puhastusrituaali teha. See töötab, kuigi Zoey on tseremoniaalses maagias uustulnuk. Ka Erikuga on ebamugavam flirt ja ehkki ta ütleb, et pole enam Aphrodite'iga, teeb Zoey'le raske teda usaldada asjaolu, et ta oli temaga kõigepealt koos. Järgmisel õhtul klassis hakkab Elliott (pudine laps, kellele see meeldib) verd köhima. Nefret laskis tal väärikalt välja surra - ilmselt juhtub see siis, kui võsukese keha muutuse tagasi lükkab. Siis läheb Zoey Nefretile rääkima asjaolust, et Heath saadab talle kinnisideeks sõnumeid (võib-olla on seal käimas Imprint, mis on halb uudis)
Hiljem sattus ta koos Pierre'iga salasuitsetamise eest Nõukogu ette. Erik ei pidanud lugu Nõukogust ja pidas nende istumisi naeruväärseks. Neljandikud kutsusid Eriku ruutu. Ruut oli plats söökla taga, kus sai arveid klaarida. Ruudus puudusid reeglid, kõiki võtteid võis kasutada. See oli üks koht, kus reaalkoolipoisid võisid neljandikele vastu hakata, neid karistamata. Sinna kutsuti alati üks reaalkoolipoiss. Üldjuhul peksti teda ruudus seni, kuni ta välja roomas. Kuid Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, kuidas oma vastast kartma panna. Erik andis kahele gümnasistile peksa nii, ükski teine neljandik ei julgenud teda enam ruutu kutsuda. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gümnasistile ruudus ära. Stjärnsbergi koolil olid omad reeglid. Õpetajad ei teinud asjast välja ega sekkunud, õpilastel olid kehtestatud omad reeglid. Direktor sekkus asjasse ainult siis, kui olukord väljus kontrolli alt
II vaatus · Dalandi majas oodatakse meresõitjaid. Seinal ripub Hollandlase pilt. · Saabuvad Daland ja Hollandlane. Senta tunneb külalises ära pildil oleva meremehe. · Senta vannub tundmatule igavest truudust. III vaatus · Dalandi kodusadamas seisab kaks laeva. Pühitsetakse pääsemist tormist. · Äkitselt puhkeb torm. · Erik püüab Sentat veenda, et too ei seoks end sünge tundmatuga. · Nähes Sentat Erikuga, kaotab Hollandlane usu naise truudusevandesse. · Hollandlane annab käsu lahkuda. 12 · Senta heidab end kõrgelt kaljult merre ja tõestab oma truudust. · Hollandlase viirastuslik laev kaob merelt. Hollandlase süü oli lunastatud ja Senta leidis rahu. Kasutatud lingid: http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/wagner.html http://209.85.229.132/search?
toetama. Engelbrekt nõudis vägivallaga ähvardades välja tunnistuse, et Pommeri Erikut ei tunnistata enam Rootsi kuningana. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a. Arboga rahvaesinduse kokkukutsumine: Engelbrekt valitakse Rootsi regendiks ja riiginõunikuks. Engelbrektile omistatakse Örebro loss ja lään Karl Knutsson Bondest saab armee ülemjuhataja. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a. mai Halmstadi kokkulepe Erikuga viimase troonist loobumiseks. 1435. a. sügisel kinnitab Riigipäev kartuses Engelbrekt Engelbrektssoni liiga suure võimu ees kaasregendiks marsk Karl Knutsson Bonde. Kalmari unioon 1397-1521 ERIK POMMERIST ei kavatse oma võimust loobuda. 1436. a. talvel puhkes uus ülestõus. Karl Knutsson ja Engelbrekt tungisid 1436. a. aprillis Stockholmi ja piirasid lossi sisse. Laevateekonnal Örebrost Stockholmi 1436. a. Hjälmareni laiul Engelbrekt