Kinnitus- punktides ei tohi pinged olla suuremad lubatud pingest rohkem kui 105 % monometalljuhtmete ja 110 % bimetalljuhtmete puhul. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 22 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.3 ARVUTUSLIKUD ERIKOORMUSED Juhtmete arvutusel kasutatakse arvutuslikke erikoormusi γ1…γ7 − koor- musi juhtme pikkus- ja ristlõike ühiku kohta • Erikoormus juhtme omakaalust (vertikaalne) G γ1 = N/(m·mm2) A G − juhtme ühe m kaal, N/m A − juhtme ristlõige, mm2 • Erikoormus jäite kaalust (vertikaalne) Kuigi jääkate on ebaühtlase kujuga, eeldatakse ta ekvivalentse silindri kujulisena läbimõõduga d + 2b ja erikaaluga g0 = 0,9 g/cm3 9,8 g 0πb(d + b ) I γ2 = = , N/(m·mm2)
TEMP. KOLDEST LAHKUMISEL - 1000. *C KYTUSE TARBIMISAINE ALUMINE KYTTEVAARTUS - 33610. KASUTADAOLEV SOOJUSHULK - 33610. SOOJUSKAOD Q4=0.0 Q3+Q6=0.5 SOOJUSSAILIVUSTEGUR - 0.992 KYTUSE ARVUTUSLIK KULU - 4.45 M**3/S C JA H SUHE KYTUSES CP/HP= 0.0 LENDTUHA KONTSENTRATSIOON - 0.0 G/M**3 VEEAURUDE OSAMAHT - 0.190 KOLMEAATOMILISTE GAASIDE OSAMAHT - 0.090 KOLDE KESKM. SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.64 PARAMEETER M=0.45 KOLDERUUMI LUBATUD SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 350. KW/M**3 ADIABAATILINE POLEMISTEMPERATUUR - 1911.0 *C KOLLE - GAASIDE MUSTUSASTE - 0.91 KIIRGUSEGA YLEKANTUD SOOJUSHULK - 17865.2 KYTTEPINNA KESKMINE SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 145.4 KW/M*M SEINTE PINDALA - 546.6 M*M B3.3. Kolde lõplikud mõõdud. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused
eeldusel et, aastane soojustarbimine ilma soojustagastita oleks olnud 200 MWh ja hetkeline kasutegur 0,6, saadakse aastaseks energia tarbimiseks koos tagastiga 200*(1-0,6)= 80 MWh. Kuna üldjuhul on väljatõmbeõhu temperatuur ja soojussisaldus kõrgem sissepuhkeõhu omast, siis on ka aastane kasutegur hetkelisest suurem ning tegelik aastane soojustarve näites toodust väiksem. = L × õ × cõ × t =Hv × t [W], kus o Hv ventilatsiooni erikoormus [W/ C] L - õhuvool [m3/s] õ - õhu tihedus 1,2 [kg/m3] cõ - õhu erisoojus 1005 [J/kg·K] t - temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC] Kestuskõvera vertikaalteljel on toodud temperatuurid, kusjuures skaala üks kraad on võrdne ventilatsiooni ühe erikoormuse (L × õ × cõ) väärtusega. Horisontaalteljel on toodud tunnid aasta lõikes. Juhul, kui süsteem ei tööta 24 tundi ööpäevas on vaja horisontaaltelge tegelike töötundide suhte võrra "kokku suruda".
Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku Katla osa kus toimub kütuse põlemine nimetatakse koldeks. Koldes kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kollete tööd iseloomustavad näitajad ·Kolde soojuskoormus ·Kolde forsseeritus ·Kolde mahuline erikoormus ·Kolde restipinna soojuslik erikoormus ·Katla kasutegur otsese bilansi järgi ·Katla kasutegur arvesta energiakulu kaudse bilansi järgi Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle B Qat kus, B - kütuse kulu kg/s, Q- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2
soojushulk kW, Qkolle = B Qat 6-1 kus, B - kütuse kulu kg/s, Qta- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat qA = = 6-2 A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR = 6-4 R kus R on kolderesti pind V koldekambri maht m3. Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava
annaabi.ee 
