Nõukogu 2. juuli 1960. aasta määrusega nr. 290. Selle põhjuseks oli 1950-date aastate teisel poolel Eestit tabanud poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia. Koolis toimus laste poliomüeliidijärgne ravi ja õppetöö. Sarnanedes tänapäeva HEV õppekorraldusele, õppisid ka ENSV HEV õpilased peamiselt põhikooli riikliku õppekava järgi. Võrreldes tänapäeva erikoolidega, on ENSV perioodi suur erinevus selles, et erikoole ei nimetatud erikoolideks. Tol ajal kandsid erikoolid nimetusi stiilis 14. keskkool jne. Seega võib öelda, et ENSV perioodil püüti siiski erivajadustega inimesi laiema publiku eest rohkem "varjata", kui seda tehakse tänapäeval. Ka ENSV ajal pakuti pakuti intellektipuudega lastele ja nende vanematele tuge, võimaldades intellektipuudega sündinud lapsest loobuda ning anda laps üle riiklikule ülalpidamisele.
Kui varasemalt suunati erikoolidesse nii õigusrikkujaid kui ka hooletussejäetud lapsi, siis alates 90ndate aastate lõpust alates jõudsid erikooli vaid kuritegelikud noored. Erikoolide süsteem ei suutnud aga teisenenud olukorraga piisavalt kiiresti kohaneda, mistõttu oli takistatud ka nende efektiivne toimimine. Tekstiosal sama häda, mis eespool: üldistusena kõigi erikoolide kohta lausvale. Taas on mõeldud erikoole, mis mõeldud kasvatuse eritingivusi vajavatele õpilastele. Kriitika erikoolide suhtes on jätkunud tänase päevani. 2004. aasta Riigikontrolli auditis märgitakse, et erikoolidel on selged totaalsele institutsioonile omased tunnusjooned nagu range kontroll ja välise jõu kasutamine, sealne õppe- ja kasvatustöö ei vasta laste vajadustele, puuduvad professionaalsed töötajad ning erikoolide süsteemi tulemuslikkus on madal.Märkige, mis liiki erikoole auditiga haarati
ei andnud mulle erialaseid teadmisi vaid ka laiendas tohutult silmaringi ja mind kui inimest, sest just nendes ainetes õppisin paremini tundma seda süsteemi, milles hakkan tulevikus Eestis töötama, meie eriala tausta ning leidma kiiremini ja paremini materjale, mida igal logopeedil või eripedagoogil tulemuslikus töös kindlasti vaja on. Vaatluspraktika puhul on mul tulevase eripedagoogi või logopeedina sellest kahju, et mul ei olnud võimalik külastada vastavaid erikoole, kuid sellelegi vaatamata hindan väga kõrgelt seminaris või loengutes saadud infot, mis ei piirunud ainult teoreetilise jutuga, vaid andis tõeliselt huvitava ja elulise ettekujutuse sellest, milliste probleemidega eripedagoogid või logopeedid kokku puutuvad, mis on meie praeguses süsteemis võimalik ja mis ei ole, mis on nende asjade tagamaad ning kuidas on jõutud teatud lahendusteni, mis on kohati head ning kohati ka mitte just kõige paremad.
Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on
2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei
annaabi.ee 
