avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Artikkel 3 Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, teeb Euroopa Kohus otsuse pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. 6 Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. C 115/210 ET Euroopa Liidu Teataja 9.5.2008 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–14 ja 18
· Soti lõunapoolsetes kalvinism; ideoloogiks oli John Knox. 1567 tõusid soti kalvinistid Mary vastu üles Prantsusmaa ei saanud abi osutada Mary loobus troonist oma aastase poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale. · Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla. Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587. aastal mõisteti tapalavale. Elizabeth lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 34. USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · 16.saj. Prantsusmaa kodusõjad. · Monarhia tugevnes Francois Esimese valitsusajal(1515-1548). · Ei kutsutud kokku generaalstaade; nende asemel oli kuninga määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. · Tähtis Pariisi parlament pidi kuninga antud seadusaktid registreerima
kinnitati 1571 Mary Stuart päris trooni 1542.a. paari päeva vanuselt, kasvatati Prantsusmaal katoliiklaseks, Sotimaal oli kalvinism, kalvinistid tõusid kuninganna vastu üles, Mary loobus troonist oma 1.a. poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale Elizabeth nägi Marys ohtu, sest katoliiklased pidasid teda seaduspäraseks valitsejaks, kes oli Henry VII järeltulija, Elizabeth võttis Mary järelvalve alla, katoliiklased püüdsid teda vabastada, kuid vandenõud avastati, Mary anti erikohtu alla, mõisteti surma, Elizabeth, kellel polnud lapsi, lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 38.Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm 1547-1584, Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija; moodustas uue valitsemisorgani Valitud Raada, sinna kuuluvad isikud valis tsaar ise, algul juhtisid seda metropoliit Makari ja ülempreester Silvester, tegelikud juhid olid Aleksei Adasev ja Andrei Kurbski; loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu;
lisaks teistele funktsioonidele või selleks eriliselt loodud konstitutsioonikohtu poolt. Esimesel juhul on see funktsioon korraldatud kas hajutatud süsteemis või tsentraliseeritud ühe kindla kohtuasutuse kätte. Hajutatud süsteemi näiteks on Inglismaa, Rootsi ja Kreeka. Seevastu Iirimaal, Norras, Taanis ja Islandil on tsentraliseeritud see funktsioon ülemkohtute kätte. Erilised konstitutsioonikohtud on levinud eeskätt mandri-Euroopa riikides. Sellise erikohtu sünnimaale - Austriale - lisaks on sellised kohtud Saksa LV-s, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. Ka Prantsusmaa nn konstitutsioonikogu tegevus on põhimõtteliselt samadelt alustelt lähtuv. Konstitutsioonikohtute koosseis on alati kollegiaalne (koosneb ca 10-15 liikmest). Erinevates riikides nimetatakse nende koosseis mitemete erinevate riigiorganite poolt, kuid enamlevinud on, et parlament nimetab seejuures ikkagi suurima osa liikmetest
annaabi.ee 
