võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. (4) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest. Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule. (2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees. (3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees eesistujana; 2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist; 3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud. (4) Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui: 1) tsiviilkolleegium kogu koosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu
vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286). Kaljumäe asub seisukohale, et kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama . Seega peaks asja kohtu pädevuse küsimuse otsustamiseks saatma haldus- ja tsiviilkolleegiumi erikogule üldjuhul madalama astme kohus ise. Samas ei ole välistatud ka, et isik ise esitab taotluse pädeva kohtu määramiseks, kuid isiku enda poolt esitatud taotlus on pigem erandlik ning põhjendatud siis, kui kaks või rohkem kohut on leidnud, et vaidlus ei kuulu nende pädevusse, kuid ei ole samas saatnud asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule (samas 2005). Riigikohus oma halduskolleegiumi 19. detsembri 2005.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-
koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika uhtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Riigikohtu erikogu ja üldkogu (1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule. Menetluses osalevad samad kohtunikud. 100. Mis on hagimenetluses tõendiks ja kuidas kohus neist teada saab? Kirjelda neid tõendeid. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud
B vaidleb hagile vastu. Analüüsige õiguslikku olukorda. §368 esitas tuvastushagi § 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord (4) Kui kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi. Haldusakti alusel sõlmitud leping- ei ole tema pädevuses HALDUSKOHUS ületas pädevuse piire. 5. Ostja A esitas müüja B vastu 2. juulil 2010 hagi 350 000 krooni väljamõistmiseks kahju hüvitamiseks. Hagis tugineb ta 2001. a sõlmitud müügilepingule, väites, et ta alandas hinda ilmnenud varjatud puuduste tõttu ja nõuab tasutud ostuhinna osalist tagastamist. B leiab, et nõue on aegunud, samuti on see ka sisuliselt põhjendamatu
annaabi.ee 
