rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: ,,Tugeva kondiga, nagu minagi." Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses, mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta kordagi Erika ilust või voorustest; veel enamgi, ta ei kirjuta üldse Erikast ta kõneleb ainult oma armastusest. Oskari armastusel puudub kehaline mõõde, ta jumaldab Erikat kättesaamatust kaugusest. (Annus 2002 : 583) Minu meelest peitub selles ka oma tõde, kuna Oskar suudles ainult paar korda Erika kätt ja see oli ka ülim kehaline lähedus, mis nende suhtesse mahtus. Samuti vestlus parunihärraga, kus ta läks Erika kätt paluma, ei uskunud ta jah-sõna
Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis
Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel (sellel korras hõbedane). Veel Edmontomis universiaalil (kaks
Tüdruk kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav (1896), Johannes (1898) ja Olga (1900) olid surnud 1903.aastal. Pikemalt ei antud elupäevi ka Leopoldile, kes sündis 1904.aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega seltsimine tõi kaasa saksa keele alged. Lugema õppis Betti Alver venna kõrvalt varakult ega pruukinud seejärel enam ema muinasjutupalvetega koormama. Esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi ta õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse
kuid tõde selgub alles siis, kui paruness Erika peale surma sõna saab. Pealtnäha tundub "Ma armastasin sakslast" klassikalise traagilise armastusloona, kuid teos peidab endas palju laiema haardega probleemistikku. Põhiliseks probleemiks on klassivahe. Olgugi, et sakslased olid Eestis oma positsiooni kaotanud, pidasid nad end sellegipoolest paremaks. Samas eestlased endistesse ülemustesse kuigi hästi ei suhtunud. Kas Oskar üldse armastas Erikat, või armastas ta parunessi? Pigem vist parunessi, sest ta ei uskunud, et tunded võiksid olla vastastikused. Erika armastas Oskarit hoolimata seisusest. Sümbolina on kasutatud kohtumispaikadena hämaraid puisteid ja parke, mis lisavad loole süngust ja armastusele ebakindlust. See, mis nad teevad poleks nagu õige, aga samas vale ka mitte. Ometi ei näe nad valgust. "Ma armastasin sakslast" on mõneti nagu Eestis toimuv "Romeo ja Julia". Vastuseis
annaabi.ee 
