laineid lõi. Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht-teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta
1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab sellesse, tollal ajal veel eriti eksootilisse maailma siseneda. Küll aga sooovis Erikal sel ajal pigem saada (tele)operaatoriks. Operaatori teekond jäi aga soiku ja 1973.aastal läks Erika hoopis praktika kaudu Telefilmi tööle. Tänapäeval on eelis on see, et võid valida, mida sa teed ja kuidas sa teed. Projekt ei sõltu sellest, kas see meeldib riigikorra esindajatele. Erika möönab, et oma filmiprojekte pole ta saanud eriti valida. Tallinnfilmis käis ikka nii, et see mille peale sind määrati, seda sa ka tegid
minna. Oskari õpingud olid pooleli jäänud osalt rahalistel põhjustel kuid ka huvi puuduse tõttu. Ta ei näinud korporatsioonidel mõtet ning ei suutnud ka seega vanaisale end tubli korporandina esitleda. Ta ei pidanud end ka pärast seda enam Erika vääriliseks. Mõneti on Oskari hirm ja suutmatust end maksma panna mõistetav. Miski tema senises elus polnud talle tõendanud, et ta oleks midagi väärt, aga Erikal olid suursugused juured ja ta vääris seda, et tema eest hoolitsetakse. Nagu selgus romaani lõpus jäi paljugi pärast seda saatuslikku kohtumist ütlemata. Erika ei uskunud Oskari armastusse ning Oskar ei osanud midagi ette võtta, et end Erika vääriliseks muuta, õigupoolest oli ta end alati väärtusetuna tundnud ja saades sellele kinnitust, võttis selle tõrkumata vastu. Armulugu jäi katki. Kõrvalise tegelasena sisse toodud
Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht- teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus
Kratt ,,Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest. Esialgselt oli ,,Kratt" vaid ühevaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei võetud seda arvesse. Täispikk teos valmis 1941. aastal, libreto palus kirjutada abikaasa Erikal. Ballett "Kratt" tuli lavale 31. märtsil 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel, abikaasa Erika tantsis Peretütre osa. Eesti rahvamütoloogias on kratt lendav tuline elukas, kes oma peremehele raha, vilja ja muud varandust kokku veab. Selline rikastumine ja varanduse täiendamine toimub aga teiste ligimeste kulul ehk siis varastatakse. Sellist varanduse vedajat nimetatakse ka tulihännaks, sest enamasti õhtul ja öösel pimeduses liikudes jätab ta endast pika tulejoa järele
annaabi.ee 
