ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi: 1) sõnaline arusaamine (võime aru saada sõnalistest analoogidest ja loetud lõikudest) 2) sõnavoolavus (võime opereerida sõnadega, sõnavaraga)
70-84 madalad vaimsed võimed. 55-69 kerge alaareng, 40-54 mõõdukas alaareng, 25-39 raske, alla 25 sügav alaareng (1%; ei suuda enda eest hoolitseda, vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll nõrk, keelelised võimed puuduvad). Intelligentsuse teoreetiline käsitlemine: üldfaktor (g) ?? kas on olemas üldandekus? Mõni on ruumisuhetes parem, teine verbaalselt jne. Eri inimestel eri areng parem. Erifaktorid (s) verbaalsed, loogilised, kujunilise mõtlemise, arvutamise, järeldamise, üldistamise, assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded. Thurstone: 7 faktorit (numbrilise teabega opereerimine, arutlusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime, sõnaline voolavus, ruuminline ettekujutlusvõime/ visualisatsioon). Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja mõelda, ta juba teab- R. Cattell
(4) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, e. umbes 94% inimestest on nn. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga. 70 on see piir Intelligentsuse teoreetiline küsitlemin: Üldfaktor (g) ??? Kas on olemas üldandekus? Erifaktorid (s) (mõõdetakse alltestide või testiblokkide raames) verbaalsed, loogilised, kujundilide mõtlemise, arvutamise; järldamine, üldistamise; assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded Thurstone: 7 faktorit: numbrilinse teabega opereerimine, autlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline ettekujutusvõime/visualitsioonivõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime). R. Cattell: kristalliseerumus ja voolav
vahenditega. IQ väljendamine standardhälbe ühikutes võimaldab võrrelda testimise tulemusi vanusegrupiti. C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus
annaabi.ee 
