7. ARHIIVIJÄRELVALVE Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires: · riigiarhivaar; · arhiiviinspektor; · maa-arhivaar; · eriarhiivi direktor; · linna- või vallaarhivaar. Teostajatel on õigus vahetult kontrollida ja saada oma pädevuse ulatuses asutuselt ja isikutelt dokumente ja teavet arhiveerimise, arhivaalide säilitamise, kasutamise ja kaitse küsimustes. Arhiivijärelvalve teostaja: 1. kontrollib arhivaalide säilitamise, juurdepääsu ja kaitse vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 2. kontrollib arhiivieeskirja täitmist; 3
arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires: 10 riigiarhivaar; arhiiviinspektor; maa-arhivaar; eriarhiivi direktor; linna- või vallaarhivaar. Teostajatel on õigus vahetult kontrollida ja saada oma pädevuse ulatuses asutuselt ja isikutelt dokumente ja teavet arhiveerimise, arhivaalide säilitamise, kasutamise ja kaitse küsimustes. Arhiivijärelvalve teostaja: 1. kontrollib arhivaalide säilitamise, juurdepääsu ja kaitse vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 2. kontrollib arhiivieeskirja täitmist; 3
eraarhivaal. AS loob Rahvusarhiivi. Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Arhiivijärelevalvet teostavad oma pädevuse piires riigiarhivaar, arhiiviinspektor, maa-arhivaar, eriarhiivi direktor, linna- või vallaarhivaar ja nende poolt volitatud isikud. 2.6. Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused Alused on praegu kehtiv olulisim riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamist reguleeriv õigusakt. Määruse pealkirja järgi otsustades käsitleb ta vaid valitsusasutuste asjaajamist ja nii see ongi VVS seaduse §-s 27 antud volitusnormi alusel. Samas sisaldab AVS § 11 volitusnormi Vabariigi Valitsusele avalduste ja märgukirjade
Asutatakse eraldi sari Adfontes. Avalikkuse ette tuuakse palju julgeolekuorganite arhiivimaterjale. Teisenes arhiivisüsteem, arhiivid avati, juurdepääsukeelud likvideeriti. Desovetiseerimine toimus kiiresti ja tulemuslikult. 1999. aastal ühendati kõik Eesti varasemasse riiklikku süsteemi kuuluvad ühtse Rahvusarhiivi alla. Olulisim tulemus oli süsteemi avatuks tegemine. Eesti on ainuke endine NSVL vabariik, kus ei ole säilinud enam ühtegi eriarhiivi. Lisaks hakkas Rahvusarhiiv jõuliselt tegelema teaduse ja publitseerimisega, tänaseks on see Rahvusarhiivi üheks elementaarsemaks ülesandeks. Väga lühikese ajaga suudeti reorganiseerida üldhariduskoolide ajaloo õpetamine ja koostada uued ajalooõpikud. Eesti oli Läti ja Leeduga võrreldes tunduvalt edukam. Kaasaja uurimiskeskused: Akadeemilised: ülikoolid, rahvusarhiivid, instituudid ja uurimiskeskused, teised asutused.
annaabi.ee 
