Kõik see viib asjaoluni, et pool meie rahvast kõneleb oma emakeelt ja eesti keel kui riigikeel taandub. Keel kaob siis, kui pole enam inimesi, kes seda räägivad. Hiljuti ilmus seitsmes number Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikust, mis keskendub peamiselt eesti keele kaitsmise vajalikkusele, Eesti keelepoliitika praegusele olukorrale, noorte suhtumisele emakeelde ja emakeele õpetamisele üldhariduskoolides. Keelekaitsja ei ole kitsalt erialainimestele mõeldud väljaanne. Püüdes kaitsta eesti kirjakeelt kui üht rahvuse ja omariikluse põhiväärtust, kõnetab Keelekaitsja kogu Eesti ühiskonda. Põhiküsimus on selles, kuivõrd me üldse hoolime oma keelest ja kas me hoolime parimal võimalikul viisil. Iga eestase kohus peaks olema oma keele säilitamine ja tähtsustamine. ,,Eestlane olla on uhke ja hää"- me kõik võiks vahel mõelda neile sõnadele ning tunda uhkust oma maa ja kultuuri üle.
aspekti tähendusest Eesti Õkorras Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein'i reegli-mõiste kontseptsioon - sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid Õkeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et Õkeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Ihering: Sandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Sandja räägib keele abil. Õkeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena.
mõistetele ja nähtustele, mille tähistamiseks neid kasutatakse. Siiski pole oskus- ja üldkeele sõnavara selgepiiriliselt eraldatav. Uute erialamõistete tähistamiseks terminitega kasutab oskuskeel mõnikord üldkeele sõnavara. Oskuskeelest kandub omakorda osa uusi termineid üldkeelde. Õiguskeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid õiguskeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õiguskeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid. Siiski toob nominaalstiili
selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid. Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste pakkumist teadusuuringuteks, erialainimestele ja haritlastele, kultuuriturismiteenuseid, aga ka kaupade tellimist ja hankimist. Iga kultuuriüksuse puhul analüüsitakse neid eesmärke eraldi. Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult. Selle mõiste mahtu laiendas suuresti
annaabi.ee 
