induktoriks. Induktori magnetväljas liiguvadki vooluga juhtmed. Vooluga juhtmeteks on mähis, mis paikneb rootori soontes. Alalisvoolumootori osa, mis koosneb vooluga 2 juhtmetest ja voolu suunda muutvast kommutaatorist, nimetatakse ankruks. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järel muuta mähises voolu suunda. Mootori rootoris tekitatakse püsimagnetergutusega veel teinegi magnetvoog -- ergutusvoog, mis magnetahela kaudu seondub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa ehk staatorivälja N-poolused tõmbuvad rootori S-poolustega ja vastupidi, ning rootor hakkab pöörlema staatori magnetvälja kiirusel. 3
4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori tööpõhimõte:
sagedusega Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (joonis 1). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Joonis 2
tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. 8)SAGEDUSMUUNDUR
Elektrimootorid on tänapäeval kõige levinumad elektromehaanilised täiturmehhanismid. Selles referaadis räägin ma selle ehitusest, tööpõhimõttest, käivitamisest ja kasutamisest. 4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva
Arvutage generaatori andmed olukorras, kui generaator oli mõlemal juhul tühijooksul võlli pöörlemissagedus n1 1500 p/min generaatori pinge E1 400 V generaatori pinge sagedus generaatori sagedus f1 50 Hz uus võlli pöörlemissagedus n2 1600 p/min generaatori pinge väärtus ergutusvoog 2 0,8*1 Leida E2; f2=? Vastus: Generaatori pinge väärtus E2 341 V generaatori pinge sagedus f2 53,3 Hz 2. Alalisvoolugeneraatori võlli koormatakse momendiga 30 Nm. Mootori klemmidele antakse pinge 230 = 1 Nm/A. Mootori ankruahela takistus on 0,5 . Arvutage mootorit iseloomustavad suurused (mehaa Koormuse moment võllil T 30 Nm
tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. 27. Segaergutusega alalisvoolugeneraator (lk 97 joonis 5.10) Kaks ergutusmähist: rööp- ja jadaergutusmähis. Ergutusvoog tekitatakse peamiselt rööpergutus- mähisega. Jadamähis ühendatakse peamiselt nii, et ta magneetimisergutus liituks rööpmähise ergutusega , mis võimaldab saavutada G jäika väliskarakteristikut
mootor aktiivvõimsust ·Ergutusvoolu Ie vähendamisel ehk alaergutusel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivset voolu ·Üleergutusel tarbib sünkroonmootor aga pingest etteruttavat ehk mahtuvuslikku voolu ·Ie reguleerimisega saab muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat sünkroonkompensaatorid Püsimagnetitega sünkroonmootorid · Ergutusmähis puudub, ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega · Kuna püsimagnetitega sünkroonmasina rootori ehitus on lihtne, siis on niisugune mootor töökindel muutuva kiirusega ajamites · Püsimagnetmootor saab töötada stabiilsuspiiril, mis tavaliste sünkroonmootorite puhul pole lubatav · Tänapäeval toodetakse megavattideni ulatuva võimsusega püsimagnetmootoreid · Väikesevõimsuselisi püsimagnetmasinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites
demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12I n. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. Segaergutusega alalisvoolugeneraator Kaks ergutusmähist: rööp- ja jadaergutusmähis. Ergutusvoog tekitatakse peamiselt rööpergutus-mähisega. Jadamähis ühendatakse peamiselt nii, et ta magneetimisergutus liituks rööpmähise ergutusega , mis võimaldab saavutada G jäika väliskarakteristikut. Tühijooksul on G-l ainult rööpergutus, seest vppl I=0. Koormusega tekib jadamähise magneetimisergutus, mis
Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. 26 Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole [4]. Joonis 4.2
Antud mootoreid kasutatakse seetõttu veomootoritena elektertranspordi seadmetes. Need mootorid töötavad * Juht- regulaator lülitus M Joonis 5.18 192 väikestel koormustel nimikiirusest suuremal kiirusel, kuna ergutusvoog väheneb. Ankruvool peab olema võrdne nimivooluga, kui nõutakse haruvoolumootori kiiruse reguleerimist üle nimikiiruse ergutusvälja nõrgendamisega. Kiiruse reguleerimine on piiratud, sest nõrga magnetvoo korral tekivad kommutatsiooniprobleemid. Tavaliselt on maksimaalkiirus piiratud kolmekordse nimikiirusega. Samuti põhjustab juhtimine ergutusvälja nõrgendamisega momendi vähenemist. Alalispinge toiteallikad. Tänu alalisvoolumootorite konstantsele ergutusvoole võib neid
annaabi.ee 
