baasravi. Ravi tuleb kaaluda ka sel juhul, kui teraapiad ei anna tulemusi. RAVIMITE KASUTAMINE Peamiselt kasutatakse amfetamiinrühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon, või dl amfetaniinsulfaat. Reeglina manustatakse ravimit kaks korda päevas, hommikul ja lõunal ja doosi suurus sõltub kehakaalust. TERAAPIAD Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Psühhomotoorika TÄNAN KUULAMAST
suuda``. (Neuhaus 2001:152) Peamiselt kasutatakse amfetamiinirühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon või dl-amfiinisulfaate, millel on kahtlemata otsene mõju närvierutuse ülekandeainetele (neurotransmitteritele) nagu näiteks dopamiinile. (Neuhaus 2001:153) Hüperaktiivsuse raviks on ka erinevaid teraapiaid: Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Ravipedagoogiline harjutusteraapia Psühhomotoorika 10 Kokkuvõte Tänu referaadile, sain teada, mis on hüperaktiivsus, kuidas seda kutsutakse ning kuidas oleks õige käituda. Nagu ikka vajavad lapsed tähelepanu ja armastust, selle häirega lapsed lihtsalt natuke rohkem. Kuid miski ei ole võimatu, kindlad piirid ja kindel rutiin abistavad palju, peab jätkuma jõudu, et seda päevast päeva järgida. Samuti sain aru, et
Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 3. 4. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 3. 5. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima. Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega
Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 6. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 7. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima. Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega
annaabi.ee 
