Riskihindamine rollid ja kohustused Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine võimaldab tööandjatel võtta vajalikke meetmeid tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise kaitseks. Viimastel aastatel on tööõnnestuste arv kahjuks tõusval joonel. Väikse Eesti jaoks on see suur mure ja seepärast tuleb tööandjaid teavitada suurenevast ohust ning aidata ja motiveerida neid ennetamaks õnnetusi töö juures. Tööõnnetused ei ole enam nii harukordsed kui varem ning suur osa neist on rasked (uuringute andmetel on kolmandik tööõnnetustest just rasked). Töö turvalisuse eest vastutab aga tööandja. Selleks peab ta looma õige ja tervisliku töökeskkonna, et tema alluvad saaksid säästa oma tervist nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tänapäeval on muutunud töö kohati märksa ohtlikumaks, kuna kasutusele on ...
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
sõltuvad inimese tööviljakus ja tervis isegi aastate pärast. Ergonoomikas võib eristada palju süsteemitüüpe: juhtimisalaseid süsteeme, infosüsteeme, mille eesmärgiks on infootsing ja info kogumine, teadusliku uurimistööd läbi viia aitavaid süsteeme. Sageli tegeldakse lihtsate süsteemidega: kuvar töötaja, nägemine töökoht, ülajäsemed tööriist. Nüüdisajal selliste süsteemide osatähtsus ergonoomikas väheneb. Vahel on ergosüsteemi kirjeldada ja modelleerida keerukas. Nt kognitiivses ergonoomikas probleemi lahendamist teadlase puhul. Kui käsitleda tööriistadena arvutit ja sulepead, ei anna see olulisi võimalusi probleemi paremini lahendada. Olulisemad tööriistad on teaduslikud mõisted ja meetodid, mida teadlane konkreetses situatsioonis kasutab. Keskkonnaks on sotsiaalne keskkond, kus teadlane töötab, ja piirnevad teoreetilised konstruktsioonid
praktikas või teaduses on tegemist keeruka situatsiooniga, vajadusega kasutada lahendamiseks eri valdkondade teadmisi, kusjuures ettekujutus lahendusvariantidest on algul ebamäärane. Psühholoogid uurivad probleemide (sageli sisuliselt mõistatuste) lahendamist laboratooriumi lihtsustatud tingimustes. Ergonomistid seevastu tegelevad aktuaalsete probleemidega ettevõtteis ja pakuvad välja lahendusi keerukatele (suure probleemiruumiga) probleemidele. Perspektiivseks valdkonnas kognitiivses ergonoomikas on esmajoones probleemide lahendamine. Õige lahendamise tehnoloogia võimaldab: · oluliselt kokku hoida lahendaja jõupingutusi (vahel kümneid kordi) · lahendada probleeme, mis näivad lahendamatuina · säästa tervist Kognitiivne ergonoomika pakub lahendusi, mis väldivad või minimeerivad tüüpilisi puudusi inimese mõtlemises. Selleks peab kõigepealt neid takistusi teadma. 1.Probleemi mitme aspekti tähtsuse ebaobjektiivne hindamine, mille tagajärjel võib mõttetegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
