8.Mis on difusiooni aktivatsiooni energia? Aatomite hulk, kus aatomid peaad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia.(?) 9.Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mööda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad kegemini ergastatavad. 10.Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron-nivoode ala. 11.Def segu. 15 1.Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid, mis koosnevad pikkadest süsinikuahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik, hapnik) 2.Esmase sideme üldiseloomustus?
Aatomite hulk, kus aatomid peavad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia. 9. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mõõda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side. Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad on kergemini ergastatavad. 10. Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron-nivoode ala. 11. Defineerige segu. Segu koosneb kahe või enama komponendi kristallidest 15 pilet 1. Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid mis koosnevad pikkadest süsinikahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik, hapnik). 2
omadused interpreteeritavad järgnevalt. Isolaatoritele on omane tugev iooniline või kovalentne side. Valentselektronid on tugevalt seotud või jagatud individuaalsete aatomite vahel. Elektronid on seega lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mööda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side. Valentselektronid ei ole nii tugevalt seotud ja nad on kergemini termiliselt ergastatavad kui isolaatoris. 7.4. Elektronide liikuvus Kui materjalile on rakendatud elektriväli, siis püüavad kõik vabad elektronid liikuda kiirendusega vastu välja suunda (vastavalt oma negatiivsele laengule). Kvantmehhaanika seaduste kohaselt ei toimu ideaalses kristallvõres koosmõju nende elektronide ja aatomite vahel. Seega kõik vabad elektronid liiguvad kiirendusega nii kaua kuni materjalile on rakendatud elektriväli
retseptoritega (CD-d), ja laserid aktiveerivad seda värvainet, ja selle püüab optiline osa kinni. Sellest tulebki tulemus. Florestsents signaalid filtreeritakse valgusfiltritega. Iga signaal jõuab seega oma detektori juurde. Mõned tuntumad florokloorid – sinine laser – 488 nm lainepikkus. Molekulid erinevad üksteisest nii ergastus kui emissiooni spektri poolest. Sellega peavad kasutatavad florokroomid olema ergastatavad vastava laseri valguse lainepikkuse poolt. Ühel osakesel saab määrata – suurus, granulaarsus, nelja erinevat florestsentsi. Detektor genereerib elektrilise impulsi, mis on proportsionaalne valgussignaali tugevusega. Analoogdigitaal konverter ja salvestaja. Üheks võimaluseks on näidata tulemusi sageduste jaotuse e. histogrammiga. Ühel teljel rakkude arv, teisel signaali tugevus. Teine võimalus on näha tulemust dot plotina. Võrreldakse kahte parameetrit
annaabi.ee 
