Kreeka-Katoliku kirik Kreeka katoliku kirik arenes pärast Rooma impeeriumi lagunemist mõnevõrra erinevat teed kui Rooma katoliku kirik. Erinevalt Rooma kirikust, mille pea – paavst - oli iseseisev, allus kreeka katoliku kiriku pea - Konstantinoopoli patriarh - keisrile. Kreeka katoliku kiriku mõjualas kujunesid maailma esimesed kristlikud kloostrid. Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et
aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 111). Keskaegsed kirikutegelased Püha Benedictus, Püha Bernard ja Püha Franciscus olid vaieldamatult oma sajandi kõige mõjukamad kristlased. Nende teod on mõjutanud kogu Euroopa kultuuri ning nende mõju võib tunda tänapäevani. Käesolev lühike kirjatöö
Selle asemel, et naasta, jäi ta koopasse ja elas seal ligi 90 aastat, toitudes vaid palmipuuviljadest ja allikaveest. Hiljem olevat ronk talle iga päev leiba toonud. Teeba Pauluse avastas Püha Antonius – talle vaatas vastu pilt, kus Pauluse külalisteks olnud vaid metsloomad. Teise külaskäigu ajal, u 341. aastal, oli Paulus olnud juba surnud. Tema surma kohta ka legend, kuidas kõrbest tulnud lõvid leinasid teda ja kaevasid talle ka haua. Hea näide varakristlikust eremiitlusest, mis kiriku mõttes tähendab armuvahendite doktriini tagasilükkamist. Selline suhtumine 4. sajandil kirikule väga ei meeldinud, kuna eremiidid muutusid populaarseks ning nende juures käidi, mis omakorda õõnestas piiskopliku autoriteeti, mis omakorda viis munkliku reformini. Anahoreetlus. Anachoresis – tagasitõmbumine maailmast. Tekib 4. sajandil eremiitluse kõrvale. Sellele eelnes iseeneslik areng eremiitluses, kus eremiitidele tekkisid õpilased.
Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus tähendab tõlkes tagasi tõmbumist, see on kollektiivne eremiitlus. Esimeseks anahoreediks peetakse Püha Antoniust, kes elas 3-4. sajandil pKr. Eremiitlus levib Egiptusest ka Süüriasse ja Palestiinasse. Antonius elas vanades haudades, kuni kohtus õpetaja ja teiste emeriitidega. Sai ise kuulsaks õpetajaks, kogus kokku oma õpilased ja pani nad kolmekaupa elama
annaabi.ee 
