korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud 2 ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Ordu) Benediktlaste ordu. Benedictus sündis aastal 480. Ta õppis Roomas, kuid üsna noorelt hakkas eremiidiks. Benedictus elas koopas Subiaco mägedes. Kuuldused Benedictuse vagadusest ja kasinast eluviisist levisid kiiresti ja ta leidis palju pooldjaid. 530 aastal lasi Benedictus Monte Cassinos purustada paganliku templi ja asus selle asemele rajama suurt kloostrit. Nii saigi temast benediktlaste ordu asutaja. Seal koostas ta ordu liikmetele ranged reeglid. Ordu liikmetest ei tohtinud omada keegi isiklikku vara. Benediktlaste peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elus
Aastal 1121 tunnistas Soissonsi kirikukogu Abélardi hereetikuks ning mõistis tema esimese teoloogilise töö "Tractatus de unitate et trinitate divina" ("Traktaat Jumala ainsusest ja kolmsusest") põletamisele. Abélard määrati elama Püha Medarduse kloostrisse. Elu kloostris muutus aga Abélardi jaoks kannatamatuks ning tal lubati lahkuda. Hilisem elu Eraldatud kohta Nogent-sur-Seine'i lähedale ehitas Pierre Abélard kõrtest ja pilliroost onni ning hakkas eremiidiks. Kui sellest kuuldi, hakkasid Pariisi õpilased Abélardi juurde kogunema ning peagi oli teda ümbritsev maa kaetud telkide ja onnidega. Kui ta uuesti õpetama asus, leidis ta lohutust ja rajas oma Parakleedi (Püha Vaimu) kloostri. Kartes aga taas tagakiusamisi, jättis ta Parakleedi kloostri ning veetis kümme aastat oma elust Saint-Gildas- de-Rhuys'i kloostri eesistujana. Samal ajal sai ta aga Héloise'i määrata uue nunnade asutuse juhiks Parakleedis
raamatute ümberkirjutamine). Kuna benediktlased kannavad musta rüüd, siis nimetatakse neid mõnikord ka mustadeks munkadeks. A.D. 1500 leidus meie mandril üle 1500 benediktlaste kloostri,kuid Eestis neil kloostreid polnud. Riigisiseselt kohustas Karl Suur neid kategooriliselt edendama haridust. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525
ka tagakiusude ajal paljusid kõrbeteekonda ette võtma. Varasema eremiitliku munkluse kohta on mitu allikat. Historia moachorum in Aegypto (u 400), Historia Iausiaca (u 419/420). Reisikirjeldused läbi Egiptuse munkade asualade. Selline turism asualadele oli levinud. Selle tulemusena sündis kirjanduslik looming, mis mõne jaoks propaganda. Kõrbeisade tarkus (Logos 1999) – kohati legendilaadsed, ent samuti hingekosutuslikud mõtted. Traditsiooniliselt on esimeseks eremiidiks peetud Teeba Paulust (srn u 341). On peetud vaidlusi, kes on kõige vanem eremiit, kuid Teeba Paulus on hetkel kõige tuntum, sest tema elulugu on üles kirjutatud. 22-aastasena läks tagakiusu eest mägedesse pakku. Selle asemel, et naasta, jäi ta koopasse ja elas seal ligi 90 aastat, toitudes vaid palmipuuviljadest ja allikaveest. Hiljem olevat ronk talle iga päev leiba toonud. Teeba Pauluse avastas Püha Antonius – talle vaatas vastu pilt, kus Pauluse külalisteks olnud vaid metsloomad
annaabi.ee 
