Pärnu Hansagümnaasium Alice Heinmets 10. a klass Ilja Repin Referaat Elukäik Ilja Jefimovits Reipin oli vene maalikunstnik ja kriitilise realismi esindaja. Ta sündis 5. augustil 1844 aastal Ukrainas ohvitseri pojana. Töötas kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeri altarimaale. 19 aastaselt sõitis Peterburgi, kus astus erakooli. Kaks kuud hiljem võeti ta kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Tänu oma maalile ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" võeti ta kunstiakadeemiasse üliõpilaseks. Seal läks tal hästi ning sai 1872. aastal kuldmedali maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest. 1872. aastal ta abiellus Vera Aleksejevna Svetsovaga. 1873. aastal reisis oma naise ja tütrega Itaalias ning hiljem läks elama ja töötama Pariisi. 1876. aastal naases Venemaale. Temast sai peredviznikute (Venemaa kunstiühing) juhtfiguur. Kümme aastat hiljem lahutas ta oma naisest ning lahkus kunstiühingust
väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega
19-aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Esialgu tal see ei õnnestunud, kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi, sest enne Peterburi tulemist töötas ta kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Ta astus erakooli, kus õpetajaks oli Nikolai Kramskoi. Viimase soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias
Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja inimvõimete piiri, pikkides sisse gnostilisi ja eshatoloogilisi motiive. Dualism ihu ja hinge vahel. Tähenduslik ka tagakiusude motiiv, see, et paganad valguvad kirikusse – annavad hoobi, et askeedid hakkavad eralduma. Kogudustele mõjub see negatiivselt, sest ideaalseid kristlasi ei ole enam iga päev silme ees
meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus tähendab tõlkes tagasi tõmbumist, see on kollektiivne eremiitlus. Esimeseks
annaabi.ee 
