Kartulimardikas Välimus Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15- 16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga. Eluviisid: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus
Ühe paadiklassi võistluse osadeks on: eelsõit vahesõit veerandfinaal poolfinaal Finaal Vahesõit on loodud selleks, et elimineerida loosimisest või ilmastiku oludest tingitud ebavõrdsust ja anda igale osavõtjale täiendav šanss edasipääsemiseks. Võistlusest täpsemalt Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad
10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvuse, helgi ja raskuse poolest. Löögil see ei purunenud, vaid muutis kuju, lõkkes pehmenes. Esialgu siiski kullast esemeid nende pehmuse tõttu ei kasutatud, küll sobis kuld ideaalselt
vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada. Samblikud võivad kasvada isegi klaasil ja metallil. Mitmed liigid kasvavad kividel, mullal ja puude koorel. Eriti suuri alasid katavad samblikud tundras. Sambliku tallus paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranži, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke,
võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada. Samblikud võivad kasvada isegi klaasil ja metallil. Mitmed liigid kasvavad kividel, mullal ja puude koorel. Eriti suuri alasid katavad samblikud tundras. Sambliku tallus paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranzi, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem
võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada. Samblikud võivad kasvada isegi klaasil ja metallil. Mitmed liigid kasvavad kividel, mullal ja puude koorel. Eriti suuri alasid katavad samblikud tundras. Sambliku tallus paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranzi, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem
annaabi.ee 
