1, 8 milj . 20 saj alguses leiti ka mujal leide. Nt Zhoukoudianis, Hiinas, leiti ühest koopast kahe homiini luid ja mõned töödeldud põletutükid. Leidis üks rootsi arheoloog, hiljem tegid seda ka Hiina arheoloogid. Hiina arheoloogid leidsid enne I MS 5 pealuud ning leiti ka tule jäänuseid. Tehti k järeldus et homo erectus oli I kes õppis told kasut. ( ei tähenda et nad ka told tegid . Pekingi Hiina inimene on ka oluline homo erectusega. Kolmas oluline leid tuli välja saksamaalt heidenbergist , leiti liivakarjäärist, tegemist on massiivse alalõualuuga ,millest tehti algselt päris põhjapanevaid järeldusi . Saksamaal on neid rohkem kui üks. V Homo dmanisi , Hominiidileiud Georgiast ( 1,8-1,6 milj a ) ilmselt ka homo habilis. Peale Pekingi Hiina inim leidmist kuj multiregionaalne arenguteooria. Samuti ka Hiline Aafrikast
Neil oli selleks ajaks juba kasutusel needsamad küttimise ja koriluse viisid, mida tarvitati läbi aegade sisuliselt kuni tänapäevani. Varapaleoliitikumis olid mitmeid lokaalseid arheoloogilisi kultuure, millest alljärgnevalt leiab käsitlemist Acheul. Enne selle juurde siirdumist olgu öeldud, et mõiste arheoloogiline kultuur iseloomustab muististe rühma, mida iseloomustab sama aeg, ühtne territoorium ja sarnased iseloomulikud tunnused. Acheuli kultuur seostub Homo erectusega, vanimad tööriistad on dateeritud 1,5 miljonit aastat eKr. Uue esemevormina võeti kasutusele pihukirves. Võrreldes varem kasutatud eoliitide, ehk süsteemitult töödeldud looduslike kildudega oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid harilikult 1012 cm pikad. Neid valmistati peamiselt tulekivist, üks ots jäeti ümaraks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul muutus pihukirves õhemaks, selle servad paremini
Kiviaeg: · Paleoliitikum e vanem kiviaeg · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg · Neoliitikum e noorem kiviaeg Paleoliitikum 2,6/2,5 milj aastat tagasi 9500 a eKr Varapaleoliitikum: · Olduvai kultuur (2,6-1,4 milj aastat tagasi) Siin on chopperid (lõikenoad/raienoad) ja eoliidid (veerekiviriistad), olid kasutusel ka nt puidust asju, aga neid alles ei ole. · Acheuli kultuur (1,4 milj 200 000 a tagasi) Seostatud peamisel Homo Erectusega, kõige iseloomulikum tööriist on pihukirves. Sel on sarve otsa abil toksitud ära väiksemad killud kivilt ja nii on moodustatud terav osa. Need ei levi ühtlaselt. Keskminepaleoliitikum · Moustier'i kultuur (200 000- 40 000 eKr) Neandertaallaste kultuur, Levallois' tehnika, võetakse suur tulekivi kamakas, millest lüüakse tükk ära ja hakatakse tükki töötlema. Tükist lüüakse teise kiviga veel väikseid kilde ära ja nii valmistatakse tööriistu.
Varapaleoliitikum: * Olduvai kultuur (2,6/2,5 mln kuni 1,4 mln a tagasi). Olduvai org oli see, kust leiti esimesed homo habilise jäänused. Olid eoliidid (veerekiviriist), kivist oli kild ära löödud, tekkisid teravad servad. See on kasutusel olnud ka raieriistana. Nimetati ka chopperiks ehk raienoaks. Homo habilis kasutas ka muid tööriistu, mis olid mittesäilivast materjalist nt puust kepid * Acheuli kultuur (1,4 mln kuni 200 000 a tagasi). Seotud homo erectusega. Uus esemeliik oli pihukirves. Tagumine ots on ümar, esimesest teravast otsast on ära löödud mitmeid kilde ja on tekkinud terav ots. Oli võimalik valimistada paremaid puukeppe. Homo erectus tarbis toiduks liha, selleks oli vaja raiumis - ja lõikeriista. Samuti luu purustamiseks. Pihukirved on enamast tehtud tulekivist. Keskpaleoliitikum (Euroopas iseloomulik neandertaallastele) *Moustier`i kultuur (200 000 kuni 40 000 a tagasi). Neandertaallastel oli
annaabi.ee 
