Postsotsialistlike ühiskondade eripäraks on valdava osa töötajaskonna töö muutumine. Kümme möödunud aastat on palgatöötajaid sundinud vahetama mitte ainult tööd, vaid sageli ka ametit, eriala ja elupaika. Jättes kõrvale need küsitletud, kes sellel ajavahemikul tööikka jõudsid, töö kaotasid või vanuse tõttu töötamisest loobusid, on siis ja praegu töötajate tegevusalade struktuur järgmine (tabel 1). Nii nagu suurpõllumajanduse killustumine ja erastamisprotsess maal mõjutas peamiselt eestlaste tööhõivet, sundisid mitte-eestlasi uut tööd leidma struktuursed muutused suurtööstuses. Oluline osa varem tööstuses hõivatud mitte-eestlasi on ka praegu tööstuses rakendatud. Eestlasi oli kümme aastat tagasi tööstuses vähe ning samasugune on olukord ka praegu (vt. tabel 2). Analüüsides töötajate liikumist näeme, et phiosa tegevusala muutnuist on läinud tööstusest kaubandusse ja teenindusse (mitte-eestlased). Sinna on liikunud ka paljud
kitsast korporatsiooni, kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Sarnane olukord säilib riigi finantssüsteemis ja eriti panganduses, mis ei ole kontsentreeritud (eksisteerib palju piirkondlike väikepankasid) ja ei saa seetõttu konkureerida suuremate Euroopa pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses. Tulemuseks oli tõenäoliselt mastaapseim erastamisprotsess terves Euroopa Liidus. 1998. aastaks erastati ligi 30 riigile kuuluvat suurettevõtet, sh. Telecom, energiakontsernid Eni ja Enel, 3 suuremat panka ning suuruselt teine kindlustusfirma. Tänu nendele muudatustele on omi positsioone kindlustanud kooperatiivne majandussektor. Itaalia omapäraks on ka suur vahe Põhja ja Lõuna majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-
3.3. Konkurents 3.3.1 Otsesed konkurendid - iseloomustus Kes on ettevõtte otsesed konkurendid? Kus nad asuvad? Kas nad on kohalikud ettevõtted, välisettevõtete filiaalid või ühisettevõtted? Omandiõigus? Mis on iga konkurendi põhilised tunnusjooned? Suurus, pakutav toodang, geograafiline ulatus, juhtimine? Mis on iga konkurendi tugevad ja nõrgad küljed? Kas mõni neist ettevõtetest on erilises situatsioonis? Näiteks, kestev erastamisprotsess või märkimisväärsed muudatused toodangus, juhtimises, turustamise või varustamises? Kas ettevõttel on konkurentidega ühiseid varustajaid või müügikohti? Kuidas konkurendid oma toodetele/teenustele hinnad määravad? Kas mõni konkurent või konkurentide grupp on turul eriti silmapaistev? Missugune info on saadaval konkureerivate ettevõtete finantsolukorra kohta? Juhul, kui teie ettevõte on edukas eksportija, siis mis laadi konkurentsiga tuleb teil sihtturul kokku puutuda?
ülesandeid. Ta lubas teha valitsuse ametisse nimetamise otsuse puhtalt valimistulemuste põhjal. Oma vaatepunkti põhjendades tõdes ta, et isiklike rõhuasetuste unustamine võib üksikisikule olla raske, aga riigimehele on see vältimatu. Presidendi ametiaja alguses tegi Eesti mitu suurt sammu teel uude tulevikku. Lisaks oma rahale, põhiseadusele, mitmeparteilisele parlamendile ja presidendile suurendasid tulevikulootusi erastamisprotsess ning Eesti vastuvõtmine tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Uue peaministrina alustas tööd Isamaa liider Mart Laar. Meri on rõhutanud, et õnnestunud kaitsepoliitika eelduseks on hästi teostatud välispoliitika. Enne kui tõsiseltvõetavast kaitsepoliitikast Eestis üldse rääkida sai, pidi riik lama korralikud piirid, mille sees ei ole võõrvägesid 1992. aasta sügisel oldi sellest olukorrast veel päris kaugel
annaabi.ee 
