RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul
mölder andis asja kohtusse, kuid mis ei saanud Peterburis lahendust ning saadeti tagasi provintsi arutlusele. Võib öelda, et kuni 18. sajandi keskpaigani riik ja keskvõim siinse talupoja vastu huvi ei tundnud. Riigi huvi talupoja vastu hakkas kasvama kui ilmnes, et varasem olukord hakkab takistama majanduse arengut. Sellest ajendatuna kehtestavad mõned eramõisad oma talupoegade suhtes eraseaduseid. Liivimaa parun von Ascheraden viis 1764. aastal oma mõisates sisse eraseadused. Kuid midagi väga olulist selles vallas ära ei tehta. Suuremat huvitatust siinse talupoegkonna vastu näitas välja Katariina II, kes tahtis silmapaista valgustatud ideede elluviijana. Niisiis, tõsisemalt hakati siinsetele talupoegadele tähelepanu pöörama alates 1760ndatest aastatest. Siinsetes aadelkondades ning rüütelkonnas tekitas talupoegade küsimus ärevust. Teada oli, et keskvõim tahtis muutuseid, kuid neid tuleb ennetada ning püüda kohapeal ise
Eestikeelne kirjasõna Anti välja usulist ja moraliseerivat kirjandust. 18. sajandil hakkas ilmuma maarahva kalender. Esimeseks eestikeelseks ajakirjaks oli Põltsamaal ilmunud ,,Lühhike õppetus...", mida andsid välja arst Peter Ernst Wilde ja pastor August Wilhelm Hupel. 1739 ilmus Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne Piibel. 5.4 Pärisorjuse kaotamine Eellugu Adel oli võlgades. Mõni eesrindlikum mõisnik kehtestas oma mõisas eraseadused, millega laiendati talupoegade omavalitsust, õigust vallasvarale ja loodu talurahvakohtud. 1796 sai Venemaa troonile Paul I. Ta laiendas Baltikumile nekrutivõtmise kohustuse. 1797 1874 võeti Eestist nekrutiks umbes 150 000 meest. Igas mõisas asutati magasiaidad kuhu koguti viljavarusid näljahäda puhuks. 1801 Paul I tapeti ja tsaariks sai Aleksander I. 1802 võttis Eestimaa maapäeva vastu regulatiivi ,,Iggaüks..." Talupoegadele lubati talude pärandatavat kasutamisõigust, õigust
kursiarvutused tõid riigile kahjumit 1760-ndad alustas major von Lauw Põltsamaa lossi taastamist · 1762 1796 valitses Venemaal Katariina II · 1762 1792 oli Liivimaa kindralkuberner George von Browne · 1763, aprill kinnitas Katariina II Johann Schultzi projekti Toompea lossi ehitamiseks, ehitustööd lõppesid 1773 · 1764 kehtestasid mitmed Väina-äärsed mõisnikud talupoegadele eraseadused · 1764 sai Põltsamaa pastoriks August Wilhelm Hupel · 1765 - Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks. · 1765 - Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse.
reguleerimiseks Tegemist oli esimeste seadustega, mis reguleerisid talurahva olukorda eramõisates. Talupoeg sai selge õiguse vallasvara omamiseks ja käsutamiseks. Samuti keelati koormiste tõstmine, normeeriti mis viisil võib mõisnik karistada talupoega. Talurahva tegeliku olukorra parandamisele nad eriti kaasa ei aidanud. Positiivsed määrused puudutasid vaid Liivimaa kubermangu, Eestimaal olid omaette arengud, riiklikul tasandil seal talurahva olukorda ei parandatud. Talurahva eraseadused Üksikud mõisnikud otsustasid eraviisiliselt talupoegade olukorda parandada. Sai alguse Liivimaa Läti-osas enne positiivsete määruste vastuvõtmist, Eesti-alale jõudsid need 1780.ndate lõpul. Puudutasid Eestimaa kubermangu:Vigala, Ääsmäe, Roosna- Alliku, Raa. Mõisnik andis välja teatud normid, mis kehtisid ainult konkreetse mõisa piirkonnas. Tegemist oli mõisnikega, kes olid mõjutatud valgustusest ning saind aru, et talupoja kurnamine ei ole kasulik