Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt
Maailm kolmanda aastatuhande künnisel. Nõukogude Liit ja sotsialismileer varisevad kokku ning sellega kaasnevad rohkearvulised kohalikud etnilised konfliktid. Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks. Tulevikumaailm : on see ühtne, ühepooluseline, mitmepooluseline? Optimism ja pessimism 21. sajandi künnisel. 2. Inimkonna edusammud 20. sajandil ( lk 8-13) Euroopa tsivilisatsioon, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomad ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi ning kui kogu inimkonna tuleviku. Igasugune Euroopa omast erinev ühiskondlik ja poliitiline kord tundus olevat mittetsiviliseeritud ja elust maha jäänud. Euroopa kultuuri ja teadvuse vorme, mille aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine, austati kui ainuõigeid ja teaduslikke. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku tootmise ja materiaalse heaolu kasv,
mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed) Pealik ehk „kuningas“ (<- kihistumine) 2) Jüriöö ülestõus Mis – Harjulased piirasid Tallinnat, läänemaalased Saare-Lääne piiskopist piirasid Haapsalu. Paides toimusid läbirääkimised ning Saksa ordu surus mässu maha. Miks – Taani kuningale muutus Eesti hertsogkonna valitsemine tülikaks ja vähetasuvaks
nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli- heidab kõrvale võimu põhjendamise küsimuse ja keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kasvõimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria- rajajaks Hobbes. Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid, perioodilisi valimis, võimude lahusus. Bsotsialism- eraomad põhjustab ebavõrdusu ja rõhumist, ettepanekuks loobuda sellest. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Marx-tema panuseks majanduslike suhete tähtsuse rõhutamine poliitilse tegelikkuse kujunemisel. Anarhism- kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes.
Kommunistlik süsteem vaba mõtte arengut ei soosinud, üritas kultuuri sotsialistliku realismi all hoida -> kirjandusel oli tihti peidetud mõte 28. Kommunismi kuriteod Kommunismi saavutatakse laialdase vägivallaga tekitatud hirmu ja ühiskonna liikmetelt omandi ja kodanikuvabaduste ja seega ka eseteostusvõimaluste võõrandamise teel Majanduses on valdav käsu- ehk plaanimajandus, eraomad tõrjutakse kõrvale Iseloomulik on julgeolekuorganite suur roll, ka propagandal ja tsensuuril 20 Propaganda järgi on kommunistliku süsteem eesmärk pakkuda suuremat heaolu ja sotsiaalset võrsust tootmise suurema efektiivsuse kaufu, tegelikult selleni ei jõutud Kommunismi kuriteod on 5 kategoorias: kuriteod rahu, inimsuse, ühiskonna, keskkonna ja inimväärikuse vastu
annaabi.ee 
