aru kust tulevad suured sissetulekud ning hakkas armeed varustama ravimitega. 1716. aastal sai temast linna peaarst ja ka sõja- ja mereväe arst. Ta oli suure autoriteediga mees. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud.Järgmine Burchart oli ka arst ning seda ametit järgisid ka tema poeg ja lapselaps. Johann Burchart VIII mängis märkimis väärset rolli linna kultuuri elus. !802. aastal avas eramuuseumi, kus olid väljapandud esemed kohaliku rahva igapäevasest elust ja tegemistest. Ta nimetas oma kollektsiooni Mon faible. Mõned esemed on preagu väljapandud Eesti Ajaloo Muuseumis. Johann Burchart VIII organiseeris esimese kunsti näituse Tallinnas. Tema poed ja lapselaps olid nõrga tervisega ning ei jõudnud apteeki ülalpidada, see pärast oli apteek väljaüüritud. 1991. aastal viimased Burchartid, Johann X neli tütart, müüsid apteegi C.R. Lehberile
aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. 1997. aastal asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi ka vadja lipp (joonis 3), vapp (joonis 4) ja hümn. Aprillis 2005 registreeriti ka Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Joonis 3 Joonis 4 Kokkuvõte
anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled. Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt
Eesti muuseumikogude kujunemine Tõneäoliselt esimesed muuseumid 18. sajandil tekkinud Peeter I muuseum Tallinnas ja Narvas, kuid need ei olnud tänapäevases mõistes muuseumid, vaid pigem nagu majamuuseumid. Narvas olnud muuseum hävis II Maailmasõjas. Muuseumi näide seeläbi, et mingisugune keskkond hoiti alles, mingit kollektsiooni seal ei olnud. 1802. aastal rajas apteeker Johann Burchart Tallinnas eramuuseumi Mon Faible (nimetatud ka antikvariaatide ja rariteetide kabinetiks). Ta hakkas kogume igasugu huvitavaid esemeid ning tal oli oma erakollektsioon. Esimene päris muuseum oli Tartu Ülikooli juurde asutatud 1802. aastal kunstimuuseum, mis on ka vanim Eestis järjepidevalt tegutsenud muuseum. See muuseum on asutatud õppeotstarbel, mille eesmärk oli koguda antiikskulptuure, mida õpilased said järele joonistada ning teha.
sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled (vt Kolga jt 1993: 340). Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus
annaabi.ee 
